Suvilaomanikud kaebasid vallavalitsuse prügi pärast kohtusse

Seda, kas Alajõe vallavalitsuse kehtestatud jäätmeveotasude määrus seadusele vastab, uurivad nii õiguskantsler kui Tartu halduskohus. Foto: Peeter Lilleväli

Alajõe vallas suvekodu omavad inimesed kaebasid vallavalitsuse jäätmeveo teenustasu sätestava määruse kohtusse ning pöördusid sel teemal ka õiguskantsleri poole.

Alajõe vallas on jäätmekäitlus korraldatud niiviisi, et vallavalitsus on sõlminud lepingu OÜga Ekovir ning vahendab prügiveoteenust kõigile vallas elavatele ja suvitavatele kinnistuomanikele, kes pole prügifirmaga otselepingut sõlminud. Teenuse vahendamine tähendab muu hulgas seda, et raha teenuse eest maksavad selle kasutajad vallavalitsusele.

Tänavu suvel hakkas vallas kehtima uus määrus, millega kehtestati  valda sisse kirjutatud ja mujal elavatele inimestele erinev teenuse hind: vallaelanikud peavad maksma kuus 2,5 eurot, mujale sisse kirjutatud inimesed 4 eurot. Peale selle lubab määrus erandkorras vabastada kinnistuomaniku kuni viieks kuuks aastas jäätmeveoga liitumisest, kui kinnistul ei elata või seda ei kasutata.

Õiguskantsler pärib aru

Määrusega rahulolematud suvilaomanikud palusid õiguskantsleril kontrollida, kas see on ikka seadustega kooskõlas. Õiguskantsler saatis seepeale vallavalitsusele kirja, küsides asja kohta rohkem infot.

Vallavalitsusel palutakse selgitada, milliste andmete alusel on määratud teenustasu suurus ja miks on jäätmevaldajaks loetud iga kaasomanik eraldi; mis on teenustasude diferentseerimise eesmärk ja miks on seda tehtud lähtuvalt elukohast, mitte sellest, kui palju keegi tegelikult jäätmeid tekitab.

Eraldi käsitles õiguskantsler jäätmeveost vabastamist. Jäätmeseadus ütleb, et kui kohalik omavalitsus on veendunud, et kinnistul ei elata või seda ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras tema taotluse alusel kindlaks tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada. Jäätmeveost vabastamise maksimaalset pikkust seadus ette ei näe, küll aga kohustab seadus kohalikku omavalitsust perioodiliselt kontrollima, kas vabastamine on põhjendatud.  Sellest tulenevalt palus õiguskantsler vallavalitsusel selgitada, miks on määruses kirjas maksimaalne vabastuse aeg ja miks on selleks valitud just viis kuud.

Vallasekretär juhtis tähelepanu

Vallavalitsuse istungil 12. novembril teavitas vallasekretär Indrek Arming, et jäätmeveo tasude määruse peale on kaevatud Tartu halduskohtusse. Tema arvamuse kohaselt tuleks kaebus õigeks võtta ning tühistada kõik seadusega vastuolus olevad haldusaktid, võtta vastu seadusega kooskõlas olev määrus ning menetleda kõik jäätmeveo vabastamise taotlused uuesti. "Praegu kehtivate jäätmeveo määrade kalkulatsioone ei ole mina isiklikult ja tõnäoliselt ka vallavalitsuse liikmed näinud, mistõttu tundub, et need on nn pastakast imetud ja valla kohustused on veeretatud jäätmevaldajatele. Jäätmevaldajad peaksid tasuma reaalselt ja isiklikult tarbitud jäätmeveo eest, mitte valla üldjäätmete vedamise kohustuse eest," seisab istungi protokollis.

Arming võttis sel teemal sõna ka vallavalitsuse 14. aprilli istungil, kus kõnealune määrus vastu võeti. Siis tõstatas ta küsimuse, kas selliste teenustasude määrade kehtestamise korral on tehtud majanduslik analüüs, et hind oleks põhjendatud. Samuti pani ta tookord kahtluse alla jäätmevaldajate viieks kuuks vabastamise: "Seitsme kuu eest tuleb jäätmevaldajal igal juhul teenuse eest tasuda − isegi juhul, kui isik tegelikult ei kasuta kinnistut ega tarbi jäätmeveo teenust. Nimetatud põhimõte on ebaproportsionaalne ning vastab maksu kehtestamise tunnustele, mis ei ole kooskõlas seadustega."

Vallaelanikud hoolivad rohkem

"Need inimesed, kes on meile sisse kirjutatud ja siin pidevalt elavad, sorteerivad oma prügi, hoolivad ümbrusest rohkem. Need, kes siin ainult suvitamas käivad, panevad valla üldkasutatavate konteinerite kõrvale ja viivad ka metsa alla kõikvõimalikke jäätmeid, mille koristamise eest vald peab maksma," põhjendas Alajõe vallavanem Kristina Ikohhainen erinevat maksumäära. "Kui kellelegi meie kehtestatud hind ei sobi, on tal võimalus sõlmida Ekoviriga otseleping − seda aga ei taheta teha, sest see läheks kallimaks."

Viieks kuuks jäätmeveoga liitumisest vabastamist põhjendas Ikohhainen tõsiasjaga, et inimeste juttu ei saa alati uskuda.

"Paljud ütlevad, et nad suvitavad siin aastas ainult ühe kuu. Kontrollimine on paraku näidanud, et ükskõik millal vaatama minna, on ikka keegi kohapeal. Otsustasime seada piiriks viis kuud − talvekuud, mil on kõige tõenäolisem, et suvilates ei elata ja seal prügi ei tekitata."

Ikohhainen ütles, et olemasolevat korda muuta ei tohiks, pigem tuleks leida kohtulahendile kompromiss ning valmistada ette uus jäätmemäärus, mis oleks kooskõlas seadustega.