Miljardi riigile teeninud mees paneb ukse kinni

Sandor Liive usub, et Enefit280 õlitehase rajamine on kõige olulisem otsus, mis põlevkivienergeetika tulevikku Eestis muudab. Foto: Matti Kämärä

Reedel viimast päeva Eesti Energia juhi ametis olnud Sandor Liive peab oma ametiaja kõige olulisemaks mõõdupuuks riigifirma väärtuse mitmekordistamist. Selle nimel on ta õppinud taluma ka avalikkuses tema suhtes sageli kõlavaid etteheiteid. 

Tegite sel teisipäeval Auveres hüvastijäturingkäigu. Kas teil tuli siintöötavaid inimesi, viimastel aastatel kerkinud õlitehast, elektrijaama ja paljut muud nähes mõnel hetkel ka klomp kurku?

Minule on praegune olukord uus kogemus, kus õpid jällegi ennast tundma. Kunagi, kui olin kuu aega spordilaagris ja tuli aeg ära minna, siis hakkas ka korraks kurb. Aga Eesti Energias olen olnud ju 16 aastat.

Tänase ringkäigu ajal, kui rääkisin Enefit280 [uus õlitehas] dispetšikeskuse inimestega juttu, siis käis korraks mõte läbi, et ilmselt näen neid inimesi viimast korda. Samamoodi mõtlesin hommikul autosse istudes, et Auvere sõite enam ei tule.

Aga mu lahkumisnädal pole veel läbi. [Intervjuu on tehtud teisipäeval.] Arvan, et see kurbusetunne süveneb. Kuid rääkimine aitab seda tunnet leevendada.

2005. aastal Eesti Energia juhi ametisse asudes pidasite töötajatele sütitava kõne, kus rääkisite, et vana pikamaajooksjana teate, et alati tuleb vaadata ette. See, kes hakkab tagasi vaatama, kulda ei saa. Miks nüüd Eesti Energia juhi konkursil kulda ei tulnud?

Ma olen vale inimene, kelle käest seda küsida. Seda peaks küsima nende käest, kes otsuseid tegid.

Ent kas tegite parima, mis teist endast olenes, et võita?

Ma arvan küll! Ma ütlesin juba kevadel, et olen valmis jätkama Eesti Energia juhtimist, aga mitte iga hinna eest.

2005. aasta detsembris NO99 teatri saalis meie töötajatele peetud kõnes rääkisin,  et Eesti Energia on väga vinge firma. Saal skandeeris selle peale. Ma arvan, et Eesti Energia  novembris 2014 on kindlasti oluliselt vingem firma, kui ma üldse oskasin loota ja unistada.

Kui peaksite tegema edetabeli nende aastate jooksul kordasaadetust, siis mille selle tippu seaksite?

Kõige olulisem on, et Eesti Energia on viimase kolme aasta jooksul olnud kõige atraktiivsem tööandja Eestis. Inimesed tahavad siin töötada.  Ma olen selle üle siiralt uhke. Kui sa ei saa enda juurde häid inimesi ega suuda neid motiveerida ja hoida, siis ei ole ka edu.

Põlevkivienergeetika pikaajalise mõju mõttes on hästi oluline Enefit280 ehitus. Mul on hea meel, et julgesime võtta ette sellise tehnoloogia arendamise. See on nõudnud aega, on olnud ka mõningaid tagasilööke. Aga kui vaataksime 10-20 aasta pärast tagasi praegusesse aega, siis ma arvan, et see on kõige olulisem otsus, mis põlevkivienergeetika tulevikku Eestis ja võib-olla ka laiemalt on muutnud.

Mille poolest on see nii tähtis? Kas see tähistab uuele arengutasemele jõudmist?

Absoluutselt! Me räägime 21. sajandi tehnoloogiast, senisest kaks korda suuremast energia efektiivsusest ja oluliselt väiksematest CO2 heitmetest. See on oluline areng. Kui võrrelda Enefit 280 vana Enefit140ga, siis see on väga suur hüpe edasi.

Millised on olnud suuremad möödapanekud Eesti Energia juhina ning milline on olnud nende hind?

Üks keeruline teema on Auvere uue elektrijaama ehitamine. Eks tulevik näitab, milliseks kujuneb selle projekti majanduslik edukus. Kui vaatame praegusi  elektri hindu ja CO2 kvootide hindu, siis seda ehitusmaksumust ainuüksi põlevkivi põletamisega tagasi saada on raske. Samas oleme loonud väga suure biomassi kasutamise võimekuse. Praegune seadusandlus ei võimalda seda täie mahuga kasutada, aga usun, et tulevikus see võimalus avaneb. Siis võib ta end ka majanduslikult paremini õigustada.

Kui läheb halvasti, siis see võib kujuneda kõige kallimaks möödapanekuks, aga ma ei saa lugeda seda enda omaks, sest me ütlesime omanikule väga selgelt, et seda ei ole puhtalt majanduslikul põhimõttel  ilmselt mõistlik   ehitada. See on väga riskantne. Riigil oli teine vaade.

On olnud ka väiksemaid ebaõnnestumisi. Weroli koostootmisjaam läks nässu, kuna Werol läks pankrotti. Ent ärimudel iseenesest, et ehitada väikesi koostootmisjaamu, on end mujal tõestanud.

Kõvasti kriitikat on pälvinud ka Enefit280, kuna tema tööle saamine on mitu aastat viibinud. Kas olite ise liiga optimistlikud ja kütsite avalikkuse ootusi liialt üles?  

Muidugi, kui oleksime olnud oma väljaütlemistega käivitamise kohta tagasihoidlikumad, siis oleksid ootused  väiksemad. Täna ütlen küll selgelt, kui me kolm aastat pärast õlitehase füüsilist valimimist jõuame projekteeritud koormuse lähedale ja stabiilse tööni, siis me oleme maailmameistrid põlevkivitehnoloogia arendamisel.

ThyssenKrupp sai ATP tehnoloogial põhineva põlevkiviõlitehase Hiinas valmis 2009. aastal ja nüüd nad rääkisid Colorados põlevkivikonverentsil, et on saavutanud 50protsendilise koormuse.

Kuidas olete  inimesena talunud seda survet, mida avalikkus on teile pidevalt  avaldanud? Küll seetõttu, et elektri hind tõuseb liiga palju, et Sandor Liive saab liiga palju palka, et riigiettevõtte raha suunatakse kaheldava väärtusega välisprojektidesse. Kas olete endale teflonkesta ümber teinud või olete  õppinud selliseid lööke seedima?

Oleme teinud Eesti Energias asju, mis tunduvad meile mõistlikud ja firmale kasulikud. Avalikkuses tekitab probleeme  see, et Eesti Energia suhtes on liiga vastukäivad ootused. Oleme päris algusest peale kokku leppinud, et Eesti Energia juhtide töö on kasvatada firma väärtust. Seda ma olengi üritanud pika aja jooksul teha.

Kui jätame kõrvale kaks asja − NRGga peetud  läbirääkimised ja Auvere jaama ehitus, mis olid kirjalikult vormistatud poliitilised  suunised −, siis kõik ülejäänu on olnud asjad, mida oleme pidanud äriliselt mõistlikuks.

Nii lihtne see ongi! Tunned meelekindlust, kui tead, et teed firmale kasulikke otsuseid. Sa ei muretse, kui keegi kuskil arvab vahel natukene teisiti.

Vaatame  fakte. 1998. aastaga võrreldes on Eesti Energia käive nüüdseks neljakordistunud, seejuures viimase viie aastaga kahekordistunud. Riigile makstud dividendid ulatuvad üle miljardi euro.

Eesti Energia on kasumlik hästi toimiv ettevõte. Kas firma väärtus on kasvanud? Loomulikult on, ükskõik milline hindamismeetod võtta. Aastate 2005-2013 jooksul on Eesti Energia loonud omanikule väärtust kaks miljardit eurot.

Kui keegi ootas, et me müüme alla turuhinna elektrit või põlevkivi  või veame kellelegi elektriliini tasuta, siis need on asjatud ootused, millele pole võimalik vastu tulla. Ütlen seda ausalt ja siiralt. Lähtun põhimõttest, et kui teed seda, mis on firmale kasulik, siis see ei saa pikaajalises plaanis olla ka klientide, omaniku ega töötajate huvide vastane.

Rääkisite eelmisel nädalal Vikerraadios, et Eesti Energia edust peaksid Ida-Virumaa ja teie töötajad rohkem osa saama. Mida te selle all konkreetsemalt silmas pidasite?

Ma leian, et inimesed, kes väga suure osa oma ärkveloleku ajast pühendavad tööle firmas ja teevad seda südamega ja ennastunustavalt, siis on  nad väärt, et saada osa ka  firma väärtuse kasvust.

Kui ettevõte oleks börsil noteeritud, siis võiks anda töötajatele aktsiaid − kui aktsia hind tõuseb, siis võidavad ka nemad. Aga võib olla ka muid väärtuse jagamise skeeme. Paraku on riigiettevõttes paljud reeglid jäigalt  paika pandud.

Millised teie enda edasised plaanid on?

Ma ei ole tõesti midagi otsustanud. Ma ei ole selleks ettevalmistatud.  Ma olen kõik oma panused pannud Eesti Energiasse. 1. detsembril ärkan üles, eks ma siis hakkan vaatama ja mõtlema, mida edasi teha.

Ma arvan, et väike puhkus kulub ära. Hüvastijätuvisiitide ajal on  paljud inimesed soovitanud mitte kiirustada järgmise valikuga. Nad on öelnud: mõtle hästi läbi, mida sa tahad. Äkki ma võtan neid kuulda, aga kes seda täpselt teab.

Eesti suusaliidu presidendina ikka jätkate?

Jah, see töö kestab mul vähemalt järgmise aasta keskpaigani. Siis tuleb otsustada, kas soovitakse mu jätkamist või mitte.

Mis Narva energiajooksust saab, mis seni on Eesti Energia toel suuresti toimunud?

Ma loodan, et Eesti Energia jätkab selle toetamist. Järgmise aasta kohta on otsused tehtud ja seda enam tagasi ei pööra. Küllap Eesti Energia jätkuvalt hoolib Ida-Virumaast, kuna enamik töötajaid ja tootmisvahendeid asub siin.

Auveres peetud lahkumiskõne lõpus kutsusite üles huvilisi sõlmima teiega kihlvedusid selle peale, kes järgmise aasta Narva energiajooksu poolmaratonis teid võidab.  Kui heas vormis olete?

Praegu suhteliselt kehvas. Muidu olen ikka nädalavahetustel jooksnud, aga nüüd on olnud mitu nädalat täitsa null kilomeetrit.  Sport on kindlasti üks asi, millega ma nüüd, kui mul tekib rohkem vaba aega, tegelema saan hakata.

1. detsembri päevaplaan on selle poolest paigas, et pärast seda kui viin lapse kooli, lähen kas suusatama või jooksma − sõltuvalt sellest, milline ilm väljas on. Nüüd tekib võimalus kasutada rohkem hommikust valget aega. Mis võiks olla mõnusam kui hommikul kell üheksa, pool kümme suusatada?

Kaks asja,  mis mu elu on kõige rohkem juhtinud, on tahe võita ja ulja peaga tehtud kihlveod, millest ei ole viisakas taganeda. Mul on praegu ühe vana jooksusõbraga, kes töötab kaevanduses, tehtud kihlvedu. Šampanja on vahele pandud selle peale, kumb on järgmise aasta Narva energiajooksul kiirem.

Sel aastal jooksite Narvas 21 kilomeetrit kõrvuti peaminister Taavi Rõivasega. Kas sel ajal tuli jutuks ka Eesti Energia juhi ametikoht?

Ei, sellest me ei rääkinud.

Oleks võib-olla pidanud?

Ei tea.

Milliseid soovitusi annate oma järglasele Hando Sutterile?

Ma leian, et lahkuval juhil ei ole mõtet uuele juhile raame ette joonistada. 1. detsember jõuab kätte ja las ta ise defineerib oma eesmärgid ja juhib seda firmat.

Minu aega saab otsa. Panen ukse kinni ja tuleb uus mees, kes räägib ise enda eest.