Eesti sünnipäev toob peo idavirulaste õuele

Vabariigi presidendi kantselei soovib Eesti sünnipäeva tähistamisse kaasata rohkem rahvast. Pilt on tehtud 2009. aasta vabariigi aastapäeva paraadil Narvas, mida saatis suur publikuhuvi. Foto: ILJA SMIRNOV/ARHIIV

24. veebruari jalajälg võiks olla laiem kui paraad Narvas ja õhtune vastuvõtt Jõhvis, arvas presidendi avalike suhete nõunik Toomas Sildam. Sestap eelneb pidupäevale hulk kohalikule rahvale mõeldud üritusi.

24. veebruaril on kõigil huvilistel võimalik kaasa elada paraadile Narvas. Kutsetega külalistel surub aga vabariigi president Toomas Hendrik Ilves kätt Jõhvi kontserdimajas.

Vabariigi presidendi avalike suhete nõunik Toomas Sildam tunnistas, et jumalateenistuse pidamise koht on veel lahtine. 2009. aastal, kui Ida-Virumaa võõrustas vabariigi aastapäeva pidustusi, toimus see Narva Aleksandri kirikus, mida praegu ohustab koguduse pankroti tõttu müük.

Küll on praeguseks selge, et Eesti sünnipäeva tähistamisse kaasatakse rohkem kohalikku rahvast.

"Presidendi kantselei initsiatiivil püütakse teha rohkem üritusi 24. veebruarile eelneval nädalal. Eelmisest korrast õppust võttes soovitakse, et see ei oleks ainult nende inimeste pidu, kes tulevad kutsega vastuvõtule, vaid haaraks ka Virumaa tavalisi inimesi," ütles Jõhvi kontserdimaja direktor Piia Tamm.

"Oleme mõelnud, et 24. veebruari jalajälg võiks olla laiem ja sügavam kui paraad Narvas ja õhtune vastuvõtt Jõhvis, mida näevad kogu Eesti televaatajad," kinnitas Sildam.

Nii peaks TÜ Narva kolledži esisele platsile kerkima lumelinn. "Soovime, et kohalikud noored saaksid käed külge panna," selgitas Sildam. Jõhvis kavandatakse aga keskväljaku ja kontserdimaja vahelise promenaadi äärde jääskulptuure.

Presidendi kultuurinõuniku Jaan Tootseni sõnul on õhus mõte näidata Narvas, Kohtla-Järvel ja Sillamäel uuemaid Eesti filme, mis on venekeelsete subtiitritega. "Uue aasta alguses saab juba täpsemalt rääkida, milliseid filme ja külalisi on oodata."

Presidendi kantselei ei avaldanud veel sedagi, kes lavastab õhtuse vastuvõtu kontserdi. 2009. aastal usaldati see ülesanne Ida-Virumaalt pärit dirigendile Hirvo Survale ja Rakvere teatri peanäitejuhile Üllar Saaremäele.

Kohalik tooraine

Lisaks vaimutoidu valikule tuleb lähiajal otsustada, milliseid suupisteid vastuvõtul serveeritakse. Arvatavasti kostitatakse külalisi kohalike maitsetega.

MTÜ Kohalik Toit, kes ühendab Virumaa toidutootjaid, -töötlejaid ja toitlustajaid, pöördus aegsasti presidendi kantselei poole. "Pakkusime välja Viru Toidu degusteerimise laua ja saime vastuse, et meiega koostööst ollakse huvitatud. Millises võtmes, pole veel selge," märkis MTÜ Kohalik Toit juhatuse liige Ülle Marits.

Presidendi kantselei protokolliosakonna juhataja Piret Reintamm Benno kinnitas, et Kohaliku Toidu kontaktid ja koostöösoov on kokkadele edastatud.

"Me ei ole enam viimastel aastatel valinud välja ühte toitlustajat, kes teeb kogu vastuvõtu toidu, vaid pöördume 6-8 eri peakoka poole ettepanekuga valmistada valik suupisteid. Nii ka sel aastal."

Toiduproov on veel tegemata ja vastuvõtu peakokad valimata. "Tean, et presidendi kantselei peakokk on soovitanud kasutada Virumaa väiketootjate pakutavat toorainet ja rõhutada kohalikku konteksti. Kindlasti on see üks valiku kriteerium," rääkis Reintamm Benno.

2009. aasta vastuvõtul esindasid Ida-Viru maitseid silmud, sibul ja hapukurk ning kokad valmistasid külalistele üle 12 000 suupiste.

 Rohkem lippe

Piia Tamm märkis, et Jõhvi kontserdimaja jaoks algasid vastuvõtu ettevalmistused augustis, kui presidendi kantselei töötajad uuendasid tutvust majaga.

"Oktoobris käis president ka isiklikult maja üle vaatamas. Arvan, et see aeg, mis on veebruarini jäänud, läheb topeltkiirusega. Täpsustavaid küsimusi on nii palju. Kui eelmisel korral tegi lavastusliku poole Rakvere teater, kes on regiooniga kursis, siis seekord tuleb lavastustiimile päris palju toeks olla."

Tammel on üks palve ka kohalikele elanikele: heisata Eesti sünnipäeval lipud.

"Kui selline pidupäev tuleb Jõhvi, on see hästi tähtis. Eelmisel korral oli üsna hõre. Seda tuleks teadvustada kogu regioonis. Kui sõitsin mõned aastad tagasi vabariigi aastapäeval Narva, siis esimene trikoloor, mida ma nägin, oli Narva kindluses. Linn oli täiesti tühi. Kui meile tulevad aga külalised, sealhulgas suur diplomaatiline korpus, siis me esindame kogu Eestit ja võõrustame kõiki Eesti külalisi," rõhutas ta.