/nginx/o/2019/01/02/11690386t1hb758.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/05/10/12154701t1h25bd.jpg)
Alates sellest esmaspäevast Ida-Virumaa eri paigus suurõppuse käigus tärisenud relvad vaikisid reede pärastlõunaks, kui selleaastasele õppusele joon alla tõmmati, reservistid koju lasti ning ajateenijad veel viimastele lahinglaskmistele saadeti.
Relvad Ida-Virumaal vaikisid (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nädala jooksul peaaegu igasse Ida-Virumaa paika jõudnud "Kevadtormi" viimased suuremad lahingud toimusid Jõhvi lähiümbruses ja Sompas.
Kõige ägedam lahing oli Toilas
Viru jalaväepataljonil, kes sellel õppusel kuulub erandkorras hoopis 2. jalaväebrigaadi koosseisu, esimese kolme päeva jooksul kokkupõrkeid vaenlasega ei olnud. See tehti tagasi aga lahinguga neljapäeval Toilas.
"Võitlus oli kiire ja intensiivne. Võib öelda, et isegi segane," tõdes aspirant Thomas Hallik. Ühes oli ta siiski kindel: kõik välja lastud kuulid tabasid vastast, mitte enda mehi.
Hallik ütles, et ehkki kokkupõrkeid vaenlastega oli nelja päeva jooksul vaid korra, ei ole sõdurielu igav. "Meil on positsioonidel terve hulk mitmesuguseid ülesandeid ja lisaks peab sõdur ka puhkeajast lugu pidama."
:format(webp)/nginx/o/2019/05/10/12154727t1h15ec.jpg)
Viru pataljonil õnnestus Toilas peetud lahingutel võtta väike võit ning vastas olnud Scoutspataljon löödi tagasi. Edasi liiguti Jõhvi peale, mille kaitsmine nii, et vastane linna ei jõuaks, oli üks 1. jalaväebrigaadi suuremaid ülesandeid.
2. jalaväebrigaadi toetas Balti pataljoni koosseisus ka Kanada kuningliku 22. brigaadi mehhaniseeritud jalaväekompanii.
Kanada kuningliku 22. brigaadi soomustatud jalaväeüksus tuli õppusele Lätist, kus kompanii NATO rahvusvahelise lahingugrupi osana resideerub.
"Oleme näinud ka kohalikke. Tavaliselt on nad veidi uudishimulikud ning tervitavad sõbralikult. Üldjuhul võetakse meid hästi vastu," ütles Kanada soomukirühma ülem leitnant Jacob Simard, kelle sõnul võimaldab eramaade kasutamine suuremal alal manöövreid teha ning brigaadi tasandil rünnakuid korraldada.
Õppusega rahul
Õppuse üldjuht kindralmajor Indrek Sirel tunnistas neljapäeval, et on õppuste käiguga väga rahul ning peaaegu kõik planeeritu sai ellu viidud. "Kõik õppusel osalejad − ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased, liitlased − on pingutanud ühise eesmärgi nimel," ütles Sirel, kelle sõnul on nad väga tänulikud kõikidele reservväelastele, kes välja tulid, aga ka kõikidele omavalitsustele ja maaomanikele, kes tegevused oma maale lubasid. "Ilma nende abi ja toeta ei saa õppusi korraldada," lisas ta.
Me peame oma asulaid ja linnu kaitsma. Ja kus me saame seda veel harjutada kui mitte nendessamades linnades?
Indrek Sirel
Linnades ja asulates sõja pidamine on üks osa Eesti kaitseplaanist. "Me peame oma asulaid ja linnu kaitsma. Ja kus me saame seda veel harjutada kui mitte nendessamades linnades?" tõdes Sirel.
Pärast reedehommikusi lahinguid hakkasid Ida-Virumaale kogunenud masinad ja inimesed siit lahkuma. Õppusel osalenud reservistid pääsesid koju. Ajateenijatel jätkuvad tegevused uuel nädalal Lääne-Virumaal keskpolügoonil, kus algavad lahinglaskmised.
Kui õppusel said ajateenijad kasutada imitatsioonivahendeid, siis lahinglaskmisel kasutatakse juba päris lahingumoona ja sihtmärgiks seal on märklehed.
Kokku osales õppusel 9000 inimest.