Tantsupeole mittepääsenud Ida-Viru rühmade juhid kavandavad alternatiivset pidu

Ida-Virumaalt pürgis XX tantsupeole "Minu arm" 39 kollektiivi: peopääsme lunastas 18. Pilt on tehtud noorte C-segarühmade eelproovis.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Ida-Viru tantsujuhtide eilsel nõupidamisel sündis üleskutse tantsida 4. juulil Vabaduse väljakul nende rühmadega, kes ametlikule peole kutset ei saanud. Ida-Virumaalt praagiti välja rohkem kui pooled kollektiivid.

"Otsustasime, et teeme Ida-Virumaa 21 tantsukollektiivi nimel, kes peole ei pääsenud, üleskutse korraldada 4. juulil Vabaduse väljakul tantsupidu. Sealt liiguksime edasi Kalevi staadionile vaatama tantsupeo peaproovi-etendust (peost kõrvale jäänud rühmad said kutse tulla tantsupeo peaproovi-etenduse publikuks − toim.)," ütles Narva eesti gümnaasiumi õpetaja Tiiu Assafrei, kelle juhendamisel pürgis seekord peole 6. klassi õpilastest moodustatud rühm.

Võimalus end näidata 

Assafrei sõnul annaks Vabaduse platsi pidu võimaluse näidata õpitud tantse ka neil, kes Kalevi staadionile ei mahtunud. "Kutsume teisi agaraid tantsujuhte kaasa lööma ja seda pidu organiseerima. Olen täiesti kindel, et see pidu toimub," lisas ta.

Olen täiesti kindel, et see pidu toimub. 

Tiiu Assafrei

Narva pedagoog jagas seda mõtet enne ka Maalehe ajakirjaniku Rein Sikuga, kes tegi neljapäevases lehes samasuguse sisuga ettepaneku. Samuti pidas Assafrei nõu Ida-Viru kogenud tantsujuhi Urve Kilgiga, kes oli sama meelt: ei tasu nukrutseda, tuleb tegutseda.

"Mina olen Vabaduse väljaku peo poolt ja mul on väga hea meel, et Narva noored sellega lagedale tulid," kinnitas Urve Kilk Põhjarannikule. "Minu arvates ei tasu seda pidu karta. See on lihtsalt vabanemine masendusest − kellele see kurja teeb?"

Tiiu Assafrei arvas, et narvalased leiavad kaasamõtlejaid teistestki piirkondadest ning kindlasti võetakse see teema üles Virumaa tantsupeol Rakveres.

"Narva sai seekord ikka väga kõvasti kannatada (piirilinnast lunastas peopääsme ainult üks rühm − toim.). Lihtsalt ei saa aru, miks me seekord välja jäime. Olen rääkinud teiste kogenud tantsupedagoogidega ja häirib just see, et hindamist ei olnud. Oleks ikka pidanud olema nagu kooridel, et esined ja saad hinde," arutles Assafrei.

Tema kinnitusel on narvalaste pettumus väga suur.

"Meil on rahvariided alati triigitud-viigitud, viimase peal, nagu nõesilmast tulnud. Ja lapsed ise olid pärast eelproovi väga õnnelikud: "Meil läks nii hästi, me ei teinud ühtegi viga!" Ja siis öeldakse, et vabandust, aga teie peole ei saa. Ei mingisugust põhjendust, ei midagi. Meie vanemad olid endast nii väljas, et aina ütlesid: Narvale on vesi peale lastud," vahendas Assafrei. "Hea küll, meie, vanad inimesed, saame aru, et elu on niisugune ning otsitakse paremaid ja professionaalsemaid, aga 6. klassi lastele seda selgeks ei tee."

Väärib kaalumist 

Endine riigikogu liige Eevi Paasmäe arvas, et alternatiivse tantsupeo idee väärib kaalumist.

"Neid rühmi, kes välja jäid, on ju palju ja kui tantsuhuvilised tahavad midagi teha, siis seda tuleks toetada, mitte maha tampida," rääkis Paasmäe, kes täitis tantsujuhtide palve võtta Sillamäel peetud Euroopa päeva üritusel nööbist kinni Ivo Linnal, uurimaks, kas armastatud laulja oleks valmis Vabaduse väljaku peol kaasa lööma. "Rääkisin Ivoga ja talle see mõte meeldis. Korraldusliku poole palun tantsujuhtidel selgeks rääkida."

Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum tunnistas, et kuulis Ida-Virumaa tantsujuhtide üleskutsest Põhjarannikult.  

"See info on minule uus ja üllatuslik. Teadmata kõiki detaile, on oluline siiski mõista, et selle üleskutse ja sündmusega kaasneb ka korraldusliku poole pealt vastutus."

Weidebaum märkis, et laulu- ja tantsupeo nädal on niigi juba väga tihe − tantsupeo etendustele eelneb suur hulk proove nii harjutusväljakutel kui ka Kalevi staadionil. Rahvamuusikud peavad oma suurimat pidu Vabaduse väljakul ning tuhanded laulupeolised kogunevad oma koondproovidesse juba neljapäeval, 4. juulil.

"Saan aru inimestest, kes on kurvad, et peole tantsima ei pääsenud. Samas on tantsupidu oma olemuselt algusest peale selline olnud. Nii on tantsijad selle ise ka 2017. aastal Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi eestvedamisel toimunud uuringu järel kokku leppinud. Sellest on oma tegevuses lähtunud ka tantsupeo lavastusmeeskond."

Weidebaum lisas, et kuigi Kalevi staadioni pole suuremaks ehitatud, on tantsijate arv pidudel siiski vähehaaval kasvanud.

"Selle nimel on tantsupidude korraldajad ikka pingutanud ning sel aastal on tänu pererühmade loomisele esimest korda ajaloos tantsijaid staadionile tulemas üle kümne tuhande. Uus pererühmade liik annab lisavõimaluse ennekõike väiksematest kohtadest pärit tantsijatele peol osalemiseks." 

Tutvutakse mustritega 

Ametliku tantsupeo "Minu arm" korraldus läheb edasi sellega, et seal esinevate kollektiivide juhendajad kogunevad pühapäeval Paides, tutvumaks tantsupeo lavastuse tervikust lähtuvate väljakujoonistega. Liigijuhtide ja lavastajate eestvedamisel käiakse kollektiivide juhendajatega läbi kõik suvel vaatajate ette jõudvad 28 tantsu.

XX tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste märkis, et pealtvaatajad ootavad tantsupeolt lisaks tantsudele ja muusikale just kauneid mustreid.

"Seetõttu on tantsupeol tantsivate kollektiivide juhendajatega vajalik rääkida mustritesse seadmisest tulenevad muudatused läbi ning näidata täpselt jooniste pealt, kus rühmad paigutuvad ja kuhu liiguvad. Praegu jagame viimaseid näpunäited ning lõpliku lihvi saavad joonised ja liikumised enne pidu toimuval ühisel prooviperioodil."

XX tantsupeo lugu viib nii tantsijad kui ka pealtvaatajad rändama mööda Eestimaa maastikke. Lisaks imelistele mustritele ja tantsuhetkedele kannavad tantsud ka sõnumeid, mis võiksid panna inimesi rohkem mõtlema Eestimaa peale.

Tagasi üles