Aseri Sadam likvideeris mereäärse reostuskolde, mistap praegu enam masuuti merre ei leki; reostuse algallikat otsib lisaks sadama omanikule ka keskkonnaministeerium.
Aseris pandi reostuse merre jõudmisele piir
21. mai 2019, 00:00
"Merre sellest kohast praegu enam reostust ei lähe," kinnitas keskkonnainspektsiooni Lääne-Virumaa büroo juhtivinspektor Marit Mändmets.
Aprilli keskel keskkonnainspektsiooni jõudnud teates oli juttu lekkivast torust, millest immitsev masuut oli rannaala mitmesaja meetri ulatuses õliste laikudega katnud.
Mändmetsa sõnul kaevas maaomanik Aseri Sadam pärast ettekirjutuse saamist reostuskolde lahti.
"Torujupp oli seal tõesti, aga ainult jupp, mis kusagile edasi ei läinud. See oli pinnast täis ja mingit reostust sealt ei tulnud. Koht ise oli küll reostunud, aga kust masuut sinna sai, pole praegu veel selge."
Välja kaevatud reostunud pinnas (seda oli Mändmetsa sõnul autokoormatäis) viidi ohtlike jäätmetena käitlemisele ja nii sai merd otseselt ohustanud reostusallikas kõrvaldatud. Seega on maaomanik viimatise ettekirjutuse täitnud.
Osalt läikis sooraud
Mändmets rääkis, et tegelikult polnud madala veetasemega nähtavaks muutunud reostus rannas tõenäoliselt nii ulatuslik, kui alguses tundus: "Selles osas, kus reostuskolle lahti kaevati, oli muidugi masuut, aga teisel pool muuli olevad õlised laigud olid looduslikku päritolu, soorauast põhjustatud."
Aseri elanik Marek Sternhof merereostuse tõkestamise suhtes nii optimistlik ei ole. "Tegelikult lekib ikka edasi," usub ta. "Veetase on tõusnud ja enam ei paista nii hästi välja. Mõni suurem õline laik on näha ka, aga ega seda saa tõestada, kas on uus või varasemast jäänud."
Mahutid ei leki
Aseri Sadam tahtis mahutite likvideerimise ja reostunud pinnase väljakaevamise juba eelmisel aastal ette võtta, toona ei saadud selleks aga keskkonnatoetust. Tänavu küsiti toetust uuesti, otsus tuleb juunis.
Mahutite väljakaevamisega tegi ettevõte siiski juba algust. Küll vaid pisut, et saada selgust, kui oluliselt need lekkida võiksid.
"Mahutite ümber on pinnas puhas," kinnitas OÜ Aseri Sadam juhatuse liige Gaido Kentem, et praeguste teadmiste juures ei saa rannas leitud reostus mahutitega seotud olla. "Kui toetuse saame, likvideerime need mahutid ja ka maa-alused torustikud niikuinii ning reostunud pinnase kaevame ka välja, aga enne on oluline teada saada, kust reostus pinnasesse tegelikult tuleb," peab ta oluliseks, et ka riik oma maal asjad selgeks uuriks.
Möödunud nädalal toimunud keskkonnaametnike ja Viru-Nigula valla esindajate kohtumisel anti teada keskkonnaministeeriumi plaanist lisada riigile kuuluva maa merepõhi sadama kõrval ning rannaala riigi reservmaal teadmata staatusega jääkreostusobjektide inventeerimise nimekirja, et uurida, kas reostus on sinna edasi kandunud. Uuring tahetakse teha juba tänavu.