:format(webp)/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
/nginx/o/2019/06/04/12227802t1he354.jpg)
Lisaks varem teatatud ligemale 400 inimese koondamisele saadab Eesti Energia tänavu suvel sundpuhkusele 1300 töötajat, kelle töökoha säilimine ripub samuti juuksekarva otsas.
Eesti Energia saadab 1300 töötajat sundpuhkusele (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti elektrijaamas rakendati sundpuhkust juba aprillis. Lähiajal peavad sundpuhkusele minema ka kaevurid. Sundpuhkus puudutab kokku kuni 1300 töötajat. Täpne arv ja jaotus selgub juunikuu jooksul, teatas Eesti Energia Põhjarannikule.
Enamik energiaplokke seisab veebruari algusest
Sundpuhkus võib kesta 12 kuu jooksul kuni 90 päeva ja sel ajal võib palka kärpida kuni kehtiva alammäära ehk 540 euroni. "Sundpuhkuste täpset töögraafikut planeerides lähtub Eesti Energia eelkõige turuolukorrast ning juhul kui olukord paraneb, katkestatakse sundpuhkused," teatas ettevõte.
Eesti Energia on aasta algusest alates teatanud töökohtade koomaletõmbamisest elektrijaamades ja kaevandustes, ent iga kuuga on põlevkivienergeetika jaoks turuolukord muutunud aina kehvemaks ja koos sellega on pidevalt kasvanud ka kaotamise ohtu sattunud töökohtade arv.
Eesti Energia juhatuses suurenergeetika eest vastutava Raine Pajo sõnul seisab enamik Narva elektrijaamade plokke jõude juba veebruari algusest saati. 11 energiaplokist on viimastel kuudel elektrit tootnud vaid kolm. Põlevkivienergeetika on elektriturult minema tõrjunud üha kallinev süsinikuheitmete kvootide hind ja Venemaa poolt Põhjamaade ja Balti energiaturule paisatav elekter, mis saab konkurentsieelise tänu sellele, et ei pea tegema kulutusi saastekvootide ostuks.
Sotsiaalne pinge kasvab
Narva Energia ametiühingu peausaldusisik Andrei Zaitsev ütles, et sotsiaalne pinge tõuseb ja inimesed on meelestatud üha otsustavamalt tegutsema. "Nad nõuavad minult, et sõidaksime Tallinna aktsioone korraldama," ütles ta, lisades, et on seni soovitanud sellest hoiduda ning ära kuulata valitsuse seisukohad.
Peeter Lilleväli
Sotsiaalne pinge tõuseb ja inimesed on meelestatud üha otsustavamalt tegutsema.
Andrei Zaitsev
Eile saigi Zaitsev Tallinnas kokku nii peaminister Jüri Ratase, majandusminister Taavi Aasa kui sotsiaalminister Tanel Kiigega. "Minule oli üllatav, et nad pole kuigi hästi kursis sellega, mis energeetikas praegu toimub," sõnas ta, märkides, et kohtumisel mingeid lubadusi ei antud. "Küsisin, kes hakkab Eestit elektrienergiaga varustama, kui põlevkivijaamad täiesti seisma jäävad − vastust ma ei kuulnudki."
Zaitsevi sõnul kavatseb peaminister Ratas tõstatada Venemaa maksuvaba elektri küsimuse Brüsselis. Sellesse tal suurt usku pole, sest Euroopa Liidu puhul võib lahenduse saavutamiseni kuluda aastaid. Ametiühingujuhi arvates peaks Eesti sarnaselt Poolaga hoopis kaitsma oma energeetikaturgu.
Kuigi tõsiseltvõetavaks ei pidanud ta ka sotsiaalminister Tanel Kiige soovitusi hakata tegelema kaevurite ja energeetikute ümberõppega. "Meie inimesed on nõus seda tegema. Aga öeldagu ka seda, kellena ja kus nad töötama hakkavad. Ida-Virumaal samaväärse palgaga töökohti, nagu on praegu energeetikutel ja kaevuritel, ei ole. Ütlesingi, et tuleme siis Tallinna ja võtame ära teie töökohad," rääkis Aleksei Zaitsev kohtumisel kõneldust.
Majandusminister Taavi Aas ütles pärast kohtumist ERRile, et üks võimalus inimeste tööl hoidmiseks on katelde reservis hoidmine. "Koos CO2-st tulenevate muutustega peame mõtlema ka oma energiajulgeolekule. Ja ühe meetmena tuleb kindlasti kõne alla ka katelde hoidmine reservis. Mingitel ajahetkedel on need ka konkurentsivõimelised, kui hüdroenergiat on vähem," märkis ta.
/nginx/o/2019/06/04/12227623t1h2189.jpg)
Auvere jaam on seiskunud avarii tõttu
Eesti põlevkivienergeetika uhkus, mullu valminud kõige konkurentsivõimelisem Auvere jaam on juba rohkem kui nädal aega rivist väljas. Narva Energia ametiühingujuhi Aleksei Zaitsevi sõnul võib töötajatele antud esialgse info põhjal jaam jääda remonti kuni 27. juunini.
Enefit Kaevanduste ja Balti elektrijaama töötajaid koondava kaevurite ja energeetikute sõltumatu ametiühingu juhi Marina Lukjanova sõnul on saastekvootide järsk mitmekordne hinnatõus rebinud kogu tööstusharu jalust. "Teadsime, et osa vanemaid plokke tuleb sulgeda, valmistusime selleks. Arvestasime, et uuendatud plokid töötavad seni, kuni valmivad järgmised õlitehased. Kuid nüüd äkki oleme jõudnud punkti, kus keegi ei saa enam aru, mida edasi teha," kirjeldas ta tekkinud olukorda. "Mingi elekter meil traatides liigub, tuleb see Venemaalt või kes teab kust. Kõigile see sobib, sest on odav. Aga meie põlevkivienergeetika läheb kinni ja tuhanded töökohad võivad kaduda."
Ta lisas, et ei süüdista toimuvas Eesti Energia juhtkonda. "Aga see, mis globaalselt toimub, jääb lihtsalt mõistatuseks. See kvoodihindade hüpe on olnud nii äkiline."
Teisipäeval tutvustavad Eesti Energia juhatuse liikmed töötajatega seotud plaane Auveres ettevõtte ametiühingute usaldusisikutele.
Helme loodab olukorra paranemist
Ida-Virumaalt valitud riigikogu liikmed Mihhail Stalnuhhin ja Dmitri Dmitrijev küsisid riigiettevõtte Eesti Energia üldkoosoleku rollis olevalt rahandusministrilt Martin Helmelt mai alguses, mida ta sooviks kujunenud olukorras öelda Ida-Virumaa inimestele.
Eelmisel neljapäeval saadetud vastuses märkis Helme, et mõistab olukorra tõsidust ja valitsus kaalub "erinevaid võimalikke meetmeid tekkinud olukorra stabiliseerimiseks". Ta meenutas, et Eesti Energia kavandab uue õlitehase rajamist ja põlevkivitööstuse ühisprojektina on planeerimisel põlevkiviõli järeltöötlemistehas, mis võimaldaks põlevkiviõli ekspordipotentsiaali oluliselt suurendada. "Seega soovin Ida-Virumaa elanikele anda sõnumi, et kuigi olukord on praegu väga raske, loodame me selle paranemist juba lähiaastatel, kui algab uute suurprojektide arendamine," soovis Helme.