Kõige rohkem karusid tohib küttida Ida-Virumaal

Aprillis poseeris Kohtla-Nõmmel rajakaamera ees karuema kahe pojaga. Foto: Eliise Kuusmiku rajakaamera

Keskkonnaagentuuri küttimissoovituse järgi tohiksid augustis algaval karujahi hooajal enim karusid lasta Ida- ja Lääne-Virumaa ning Jõgevamaa kütid, vastavalt 12, 10 ja 10 looma.

Karude arvukuseks hinnati agentuuri ulukiseire aruandes 2018. aasta sügise seisuga umbes 750 isendit ning asurkonna seisund on hea. Sama-aastaste mõmmikutega müttas möödunud sügisel Eesti metsades 82 emakaru (sh 8 Ida-Virumaal), mis on viimase 15 aasta kõrgeim pesakondade arv.

Ida-Virumaa on üks seitsmest maakonnast, kus poegadega emakarude arv on viimase nelja aasta jooksul suurenenud.

2018. aastal kütiti kokku 60 karu (limiit oli 61), aasta varem lasti neid 54. Mullune küttimissurve oli üsna juurdekasvu määra piiril, Ida-Virumaal, kus kütiti 13 looma, sellest kõrgemgi.

Maakondade jahindusnõukogude soove kokku liites tuleks tänavu küttida 126 karu. See viiks aga karu arvukuse üsna järsult langusse, mistap keskkonnaagentuur kahandas soovitusliku koguarvu 70ni.

Kõige rohkem − 12 − võiksid lasta Ida-Virumaa jahimehed (maakonna jahindusnõukogu soov oli 15), 10 karuluba võiks keskkonnaamet anda nii Lääne-Virumaa kui ka Jõgevamaa jahimeestele. Valgamaal tohiks lasta ühe karu, Lääne- ja Võrumaal mitte ühtegi. Samuti ei saaks karusid lasta Saare- ja Hiiumaa jahimehed, sest saartel karusid ei ole.  

Karude küttimisel soovitab keskkonnaagentuur keskenduda eeskätt kahjustuskohtadele ja senisest rohkem tähelepanu pöörata noorematele isenditele, kes valdavalt kahjude põhjustajad on.

Hundikarju, kus sündisid kutsikad, oli Eestis läinud sügisel 20 (meie maakonnas 1); hunte kütiti eelmisel jahihooajal 60, neist 3 Ida-Virumaal.

Endiselt mõjutab huntide arvukust ja juurdekasvuvõimet väga oluliselt illegaalne küttimine, mis teatud välja kujunenud piirkondades tähendab süstemaatilist isendite likvideerimist. Seda soodustavad leebed karistusmeetmed ja nõrk järelevalve ning kehv võimekus tõsisemaid jahindusalaseid rikkumisi menetleda.

Hundi küttimissoovituse esitab agentuur sügisel enne jahihooaja algust, kui tegeliku juurdekasvu kohta on kogutud lisateavet.

Ilvese arvukus pole prognoositule vastavalt taastunud. Kuigi metskitsi on palju ja toidubaas olemas ning kärntõbi levis mullu vähem, oli Eestis sügisel vaid 61 ilvesepesakonda (sh 6 Ida-Virumaal).

Keskkonnaagentuuri seisukoht on, et põhjuseks saab olla vaid mingi väga oluline suremustegur, mille mõju on võrdne populatsiooni juurdekasvu võimega. Praeguste teadmiste juures saab see põhjus olla vaid illegaalne küttimine (täielikult ei saa välistada ka mingit meile mitte teadaolevat, poegade jaoks surmaga lõppevat nakkushaigust).

Ühtegi küttimisluba ilvese laskmiseks ei anta, nii juba neljandat aastat.