:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/08/09/12450937t1h63a8.jpg)
Keskkonnaamet andis Enefit Kaevandustele õiguse taaskasutada põlevkivi rikastamisel tekkivat aherainet alustarindi ehitamisel.
Päikeseelektrijaam ehitatakse aherainest alusele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enefit Kaevandustel on ka varem olnud õigus taaskasutada aherainet platside ja teede rajamisel ning ehitusmaterjalide nõuetele vastava killustiku tootmiseks. Nüüd plaanib ettevõte kasutada kolm miljonit tonni aherainet päikeseelektrijaama alustarindi ehitamiseks, aidates seeläbi suurendada aheraine taaskasutust Eestis.
"Keskkonnaamet peab oluliseks, et meie loodusressursse kasutatakse säästlikult. Põlevkivi kaevandamine ning hilisem töötlemine on äärmiselt ressursimahukas. Muu hulgas tekib ühe tonni põlevkivi saamiseks ligi 0,4 tonni aherainet, mis tuleb võimalikult suurel määral otstarbekalt ära kasutada. Meile on eelistatuim variant, kui aheraine ladestamise asemel kasutatakse seda näiteks ehitusel, hoides seeläbi kokku teisi loodusressursse, mida oleks muidu kasutatud," selgitas keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Reet Siilaberg.
Ühe tonni põlevkivi saamiseks tuleb maa alt välja tuua ligikaudu 1,4 tonni mäemassi. Rikastamisel eraldatakse 1,4 tonnist mäemassist üks tonn põlevkivi ja 400 kg aherainet. Tekkinud aheraine ladestatakse prügilasse, sellest toodetakse killustikku või kasutatakse seda vanade karjääride korrastamisel. Ressursside säästlikumaks kasutamiseks on riik seadnud eesmärgiks, et tekkinud aherainet tuleb taaskasutada vähemalt 40% ulatuses. 2016. aastal taaskasutati Eestis 35% ning 2017. aastal juba 50% tekkinud aherainest.
Aheraine taaskasutuse suurimaks väljakutseks on selle suured kogused. Nimelt tekib aastas keskmiselt 8 miljonit tonni aherainet, mistõttu on seda mõistlik taaskasutada just suurprojektides. Keskkonnaametil on oluline roll, hindamaks, kas tegemist on materjali taaskasutamisega, millega hoitakse kokku muid loodusressursse. Kui aheraine taaskasutamise tulemusena jääb rajamata mõni uus karjäär või kaevandus, on see keskkonnale igati kasulik.