Vasknarva sadam toob piirkonda elu juurde

Selline näeb Vasknarva sadam välja siis, kui ka järgmised etapid teoks saavad. FOTO: OÜ CORSON

Kui Alajõe sadama rajamine on lükkunud määramatusse tulevikku, siis Vasknarva sadamale hakatakse lähinädalatel ehitajat otsima.

"Sadama esimese etapi väljaehitamiseks on Euroopa Liidult rahastus olemas," kinnitas Alutaguse vallavalitsuse liige Taavi Vogt.

Vogt on seda projekti kohapeal eest vedanud juba viis aastat − sellest ajast, kui ta Alajõe vallavanem oli.

Kaks suve tagasi tundis ta heameelt, et ELi komisjon sadama projekti rahastamise eeltaotluste voorus kinnitas. Heameelt eriti selle halva uudise taustal, et Alajõe sadama ehitamist EAS toetamist väärivaks ei pidanud.

Eesti­-Vene koostööprojekt "Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond 2" ("Common Peipsi 2")

  • Eesmärk on aidata kaasa Peipsi järve keskkonnaseisundi paranemisele ja piirkonna arengule.
  • Osaleb 9 partnerit: Eestist Setomaa, Mustvee, Luunja, Alutaguse ja Räpina vallavalitsus ning Tartu linnavalitsus, Venemaalt Pihkva oblasti administratsiooni majandusarengu ja investeerimispoliitika komitee, Pihkva rajooni administratsioon ja Pihkva linna munitsipaalettevõte Gorvodokanal. 
  • Kogueelarve on 5,2 miljonit eurot, millest 4,25 miljonit rahastatakse Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist.
  • Tulemused Eestis: rajatakse 70 uut sildumiskohta (sh 10 Vasknarvas) ja luuakse 14 töökohta.
  • Vasknarvas süvendatakse sadama akvatoorium, mis ühendatakse Narva jõega, rajatakse kai ja slipp, ehitatakse välja taristu (joogiveetorustik, lokaalne biopuhasti ning elektrivarustus).

Allikas: alutagusevald.ee

Paatidega toimetamiseks valmis

Alajõe sadamat ilmselt ei tulegi, vähemalt niipea mitte.

Vasknarva sadamale seevastu hakatakse lähiajal ehitajat otsima.

"Esimese etapiga jõuame niikaugele, et sadamat saab hakata kasutama: akvatoorium saab tehtud, samuti slipp paatide veeskamiseks, veetakse kommunikatsioonid − väga tugev põhi saab alla," kirjeldas Taavi Vogt.

Sadamarajatised esimesse etappi ei mahu.

"Üritame sihikindlalt rajada külalissadamat, millel on oma nõuded, sealhulgas sadamahoone. Selle jaoks praegu raha ei ole. Esialgu ei tule ka ujuvpoome paatide hoiukohtadeks, aga see on juba väiksem investeering, mille jaoks saab vahest ikka kusagilt raha küsida."

Üks suurem asi, mis puudu jääb, on sadamakraana. Kraana alus valatakse küll ära, aga kraana jaoks raha ei ole (vaja oleks suurusjärgus 80 000 − 100 000 eurot).

"Mis puudutab paatide hoiukohti − neid on meil projekti järgi ette nähtud peaaegu seitsekümmend −, siis need ujuvpoomid ei ole nii hirmus kallid, ma usun küll, et me leiame fondi, kust raha saada."

Külalissadamani läheb veel aega.

"Liigume sammhaaval edasi. Kui praegu on "Common Peipsi 2", ehk tuleb ka "Common Peipsi 3"," loodab Vogt.

Valla osalus oluline

Vasknarva sadama projekt saab toetust 512 000 eurot, mis jaguneb kahe aasta peale.

Kui palju Alutaguse vald sellesse panustab, oleneb mõneti ka riigihanke tulemustest, millest selgub ehitustööde tegelik hind. Sest kalkulatsioonid toetuse saamiseks esitati juba kolm aastat tagasi ja hinnad olid siis hoopis teised.

Valla tänavuses eelarves nähti sadama jaoks ette peaaegu 150 000 eurot.

Projektis osalemise omaosalus on 103 000 eurot ehk siis vald oli valmis nõutavast rohkem panustama, et ka juurdepääsutee ehk tammi saaks laiemaks ehitada.

"Eelarve on küll selline, aga praegu tehakse meil eelarvekärpeid. Kui me selle 150 000 siiski saame, siis saame ka tammi valmis. Ma usun seda, sest kõik soovivad, et see objekt miinimumosas valmis tehtaks − tegemist on päris märgilise turismiobjektiga Ida-Virumaal."

Vogti sõnul on Vasknarva väga hea logistiline sõlmpunkt, kuhu pääseb ligi mööda rannikut ja tulevikus ka vett mööda.

"Sadam toob Vasknarva elu," usub ta.

Tagasi üles
Back