:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Kultuuriministeeriumis täna toimunud pressikonverentsil sai pärast pool tundi kestnud soojenduskõnesid ja mõlema finalisti tunnustamisele selgeks, et Narva ja Tartu duelli 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitlile, on võitnud Tartu.
Narva ei saanud Euroopa kultuuripealinnaks (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvaheline sõltumatu ekspertkomisjon otsuse tegi teatavaks selle esinaine Beatriz Garcia, kes avaldas lootust, et mõlemad linnad jätkavad seda tööd, mida nad on kultuuripealinnaks kandideerimisel seni teinud.
Enne otsuse teatavaks tegemist ütles kultuuriminister Tõnis Lukas, et mõlemad linnad, nii Narva kui ka Tartu tegid ära väga põhjaliku töö. "Kandideerimisprotsess ise lõi kõigile meie linnadele, kes kaasa lõid, väga hea võimaluse tõsta kultuuri tähtsust ja rolli linna ja laiemalt piirkonna arengus. Sellepärast maksab kõiki häid ideid alati edasi arendada ja need ellu viia,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.
Ta tõi ka Narva ja Tartu vahel on juba praegu tugev koostöövaim meenutades, et Narvas tegutseb Tartu Ülikooli kolledž ja et Narvas Kreenholmis mängitava menuka suveetenduse "Kremli ööbikud" tõi lavale Tartu Uus Teater. Samas on narvalane Oleg Pissarenko tõmmanud käima Tartu džässielu.
Kultuuripealinna konkurss algas 2017. aasta novembris. Tähtajaks ehk 2018. aasta oktoobriks esitasid taotluse Kuressaare, Narva ja Tartu. Pärast eelvalikut jäid sõelale Narva ja Tartu, kes vormistasid oma lõplikud taotlused sel suvel.