/nginx/o/2019/01/16/11719780t1hd98e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/09/23/12587507t1h2a34.jpg)
Raie käigus maha võetud haavapuust välja vupsanud lendorav pani terve piirkonna raieplaanid ootele.
Lendorav peatas lageraie
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Nagu väikesed hallid mardused, ilmutavad lendoravad end aeg-ajalt inimestele, et anda märku oma olemasolust, ja kaovad siis taas. Seekord sai keset kibekiiret tööaega ilmutuse osaliseks OÜ Vikingmodum harvesterijuht," kirjutas riigimetsa majandamise keskuse (RMK) looduskaitseosakonna elurikkuse ja seire spetsialist Margus Pensa RMK loodusblogis.
Harvesterijuht pani masina seisma ja teatas nähtust tööjuhile, kes omakorda peatas kõik tööd leiukoha lähiümbruses.
"Harvesterijuht jõudis tavalise metsatöö käigus selle puuni, kus orav sees oli; kui pesapuu juba langes, tuli orav sealt välja, ronis algul harvesteri peale ja siis puu tüvele, kus laskis endast piltigi teha, enne kui lähimate puude peale ära läks," rääkis Pensa.
Keskkonnaamet otsustab
Lugu juhtus Narva jõe ääres Permisküla metskonnas Karoli kandis. Tegemist on viimaste aastakümnete kõige idapoolsema lendorava leiuga − enam kaugemale itta minna ei saa, sest Narva jõgi tuleb vastu.
"Ajalooliselt on neid Remniku ja Permisküla vahelt teada küll ja sel kevadel tuli Remniku juurest ka suur elupaik välja," märkis Pensa.
Selleks ajaks, kui lendorav välja ilmus, oli raie peaaegu lõpetatud.
"Lähedale jääb kaks nooremat eraldist, kuhu raiet ei olnud plaanitudki; nende naabruses on väärtuslikud metsad, mis on majandamisest väljas, ja sealt edasi samuti lendoravale sobivad metsad, mis on küll majandusmetsad. Nüüd on keskkonnaameti otsustada, kuidas me seal riigimetsas edasi majandada saame."
Harvesterijuht tunnustust väärt
Keskkonnaameti ekspert Uudo Timm ütles, et selles piirkonnas lendoraval elupaiga mõttes potentsiaali on, paraku on enamikul potentsiaaliga aladel RMK raieteatised peal.
"Ma loodan, et need raied pannakse vähemalt kevadeni ootele, et saaks vaadata, kus kohas see orav endale uue turvakoha leidis. Tõsi, seal on ka liinitrass, mis on viimasel ajal laiaks tõmmatud − kas oraval õnnestub sellest üle saada? Praegu ei tea ju seda ka, kuidas ja millal ja mis asjaoludel see orav sinna sattus. Kõige hullem seal seis ei ole, sest Porunini on kiviga visata ja ega Remniku elupaigad ka väga kaugel ei ole − võib-olla ta sealt tuligi," nentis Timm, et esialgu on küsimärke rohkem kui vastuseid.
Kuigi seadus kohustab metsatöö tegijat lendorava nägemise järel töö peatama ja leiust teatama, tehakse seda harva. Eelmine selline juhtum oli 2017. aasta kevadel Sonda lähistel, kus nüüd on ametlikult lendorava püsielupaik.
"Mõni kardab, et saab lendorava pesapuu mahavõtmise eest karistada, aga kui tegemist oli teadmata kohaga, ei järgne mingit karistust," kinnitas Timm. "Rohkem jäetakse teatama selle pärast, et ei taheta raiete kinnipanekut, mis tähendaks, et planeeritud tulu jääb saamata. Praegusel juhul tuleb oravast teada andnud harvesterijuhti kindlasti tunnustada."