Kiviõli tahmaprobleemile kiiret lahendust ei ole

Äkkheitmed Kiviõli Keemiatööstuse tahkesoojuskandja käivitamisel tekitavad kohalikes õõvastust ja pahameelt. Kiiret lahendust probleemile aga pole.

FOTO: Internet

Novembris tuleb Kiviõli Keemiatööstus välja tegevuskavaga, kus pannakse kõigile tegevustele, mis võiksid vähendada külmkäivitamisega kaasnevaid tahmaseid heitmeid, tähtajad taha. 

Neljapäeval toimunud Lüganuse vallavolikogu istungil lepiti kokku, et juba novembrikuus tutvustab Kiviõli Keemiatööstus oma tegevuskava heitmete vähendamiseks, mida nõuab nende käest ka keskkonnaamet. Vald soovib, et probleemile leitaks lahendus 2020. aasta jooksul. Keemiaettevõte tõdeb, et kiiremini nad kindlasti seda eesmärki täita ei suuda, sest kõik tegevused on aja- ja rahamahukad ning üleöö paranemist nad lubada ei saa. 

Hakkavad mõõtma korstnast endast 

Kõige kiirem, mida keemiaettevõte teha saab, on oma töötajate koolitamine ning nende keskkonnateadlikkuse tõstmine. Näiteks ööl vastu 14. septembrit, kui külmkäivituse tagajärjel kogu linna tahmaseks sai, esimene käivitamine ei õnnestunud. "Tehti mitu järjestikust käivitamist, mistõttu periood, kui heitmeid filtrist mööda väljutati, pikenes oluliselt," rääkis Alexela Grupi keskkonnajuht Andre Zahharov, kelle sõnul oleks tulnud probleemidest kohe avalikkust teavitada. 

Uurime, kas ja kui kiiresti oleks meil võimalik põlevkivile kütteallikana alternatiiv leida. 

Andre Zahharov

Kui vald on rääkinud vajadusest panna nelja ilmakaarde seirejaamad, siis Zahharov seda mõistlikuks ei pea ning ütles, et nad töötavad praegu selle kallal, et panna mõõtur kohe oma korstnale, et oleks selge, kui palju ja millal äkkheitmeid õhku satub. Seirejaamades tehtavate mõõtmiste puhul tekiks küsimus, kas tahkeosakesed on pärit keemiatööstusest või liiklusest, seega otse korstnast tulevad andmed on usaldusväärsemad. 

Põlevkivi otsekütmisest tulenevate kõrgete keskkonnatasude tõttu kaalub ettevõte  alternatiivsete küttematerjalide kasutuselevõttu, selleks võiks olla gaas või hakkpuit. "Sellisel juhul saaksime teha käivitamisel lisapõletust, mis heitmeid vähendaks. Seni, kui meil on kütteks ainult põlevkivi, mis ise tekitab palju heitmeid, poleks sellest mingit kasu," tõdes Zahharov. 

Kiiremini kui seadus nõuab 

Ka seadus sunnib keemiatööstust põlevkivi otsepõletamisest loobuma, kuid selleni on veel palju aega. "Uurime, kas ja kui kiiresti oleks meil võimalik põlevkivile kütteallikana alternatiiv leida," ütles ta. 

Zahharovi sõnul ei tohi aga unustada, et jäätmed on tootmisprotsessi lahutamatu osa ning päris ilma heitmeteta hakkama ei saa. Küll proovitakse leida võimalikult keskkonna- ja inimsõbralik lahendus.

Kiviõli Keemiatööstuse tegevuskava nii tahkete osakeste kui lõhnaheitmete vähendamiseks nõuab ka keskkonnaamet. Sama tegevuskava esitatakse nüüd omavalitsusele. 

"Ootame, millised on ettevõtte sammud olukorra parandamiseks ning kas ka meie saame kuidagi kiirema lahenduse saamisele kaasa aidata," ütles Lüganuse vallavanem Viktor Rauam, kelle sõnul ei saa jätkuda olukord, kus kannatajaks on inimeste tervis ja vara. 

Tagasi üles