Jõhvi mihklilaat jõudis esimese juubelini

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kahju, et arvuti veel lõhna ei edasta: vorstilettide aroomid olid väga isuäratavad.
Kahju, et arvuti veel lõhna ei edasta: vorstilettide aroomid olid väga isuäratavad. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Laupäeval toimus Jõhvis traditsiooniline mihklilaat. Seekord juba kümnes ehk tegu oli väikse juubeliga. 

Kindlasti ulatub Jõhvi kui kihelkonnakeskuse ning tähtsate maanteede ristumiskoha laadatraditsioon juba sajandite taha. Mihklipäev on ka kohaliku kiriku nimepäev ning kahtlemata tähendas rahvakalendris põllupidajatele nii oluline päev pidustusi juba aegade algusest. Nii et Jõhvi muuseumi seltsile on selline traditsiooni elushoidmine just paras väljakutse. 

Istikuäri on alati üks osa mihklilaadast.
Istikuäri on alati üks osa mihklilaadast. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Jõhvi laada korraldajad on läbi aastate hoidnud joont, et laat oleks ennekõike väiketootjate, istikute ja aiasaaduste pärusmaa, ning sellest põhimõttest ei taganetud ka seekord. "Laat isegi natuke laienes. Kokku oli müüjaid üle saja ning esindatud olid peaaegu kõik Eesti maakonnad: isegi nii kaugel kui Hiiu- ja Saaremaal ei peetud Jõhvit liiga kaugeks kandiks. Lisaks muidugi Läti ja Leedu kauplejad," rääkis laada vallapoolne koordinaator Anne Uttendorf. 

Kodumaine õun võib küll olla väike, aga seda enam on selles maitset, nii et õunalettide juures oli pidevalt rahvast.
Kodumaine õun võib küll olla väike, aga seda enam on selles maitset, nii et õunalettide juures oli pidevalt rahvast. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Traditsiooniliselt peeti suure laada sees ka tasuta raamatute laata ning oli oma kultuuriprogramm. "Ilm oli ilus ja inimesed rõõmsad. Mida veel üks väliürituse korraldusmeeskond tahta võib," lisas Uttendorf. 

Tagasi üles