Toila küsib naabritelt Pätsi kuju püstitamiseks tuge

Konstantin Päts

FOTO: ev100.ee

Toila vallavanem Eve East pöördus ringkirjaga kõigi Ida-Virumaa omavalitsuste poole palvega toetada Toila plaani rajada esimese Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi skulptuur Toila Oru pargi lossiplatsile.  

Valla plaan on püstitada skulptuur juba tuleva aasta algul ning avada see pidulikult 24. veebruari vabariigi aastapäeva pidustuste käigus. 

Skulptuuri autor on Aivar Simson, kunstnikunimega Simson von Seakyl, kelle loodud on Kaljo Kiisa skulptuur Jõhvis (mille paigaldamist ka Toila vald toetas) ning Paul Kerese skulptuur Narvas. Kogu projekti eelarve on 45 000 eurot.

"Toila vallavalitsusel on projekti elluviimises võimalik osaleda maksimaalselt 15 000 euroga, mistõttu kutsume üles projekti toetama nii vallas tegutsevaid ettevõtjaid, aktiivseid vallakodanikke kui ka teisi Ida-Viru maakonna omavalitsusi," kirjutas East.

Toila valla hariduse ja kultuuri selts on samuti algatanud toetuskampaania vallakodanike seas ning teisi omavalitsusi kutsutakse üles projektis osalema 1000 euro suuruse panusega. 

"Konstantin Pätsi skulptuuri paigaldamine on üks osa pargi atraktiivsuse tõstmise kontseptsioonist. Oru park on tuntud külastuspaik nii piirkonda külastavatele turistidele kui kogu maakonna elanikele ning paigaldatav skulptuur rikastab pargi külastuskogemust veelgi − see saab olema lossiplatsi sümboliks ja maamärgiks," teatas vallavanem.

Alates 2020. aasta maikuust on valla kaasabil ja OÜ BlueRay teostusel võimalik Oru lossi kunagist hiilgust vaadelda virtuaalreaalsuse kaudu, rentides vajalikud prillid.

RMK rajas käesoleval aastal lossiplatsile välisvalgustuse ning 2020. aastal paigaldab vald tänavavalgustuspostidele kõlarid, kust hakatakse kindlatel kellaaegadel mängima 1930ndate muusikat. Toila valla arengukava 2018-2030 investeeringute kava käsitleb Oru pargi tegevustena veel Oru lossi klaaspaviljoni projekteerimist ja rajamist ning Oru lossi laserprojektsiooni. 

1930. aastate lõpus asus Toila Oru pargis president Konstantin Pätsi suveresidents. 

Tagasi üles