Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/11/22/12756754t1h6a51.jpg)
Mitu päeva on päästeautod piiranud Jõhvi kirikut. Õnneks on tegu õppusega, kus lihvitakse oma oskusi ja otsitakse päästetehnikale paiknemiskohti.
"Mõte korraldada kiriku tornikiivri tulekahju kustutustööde õppus tekkis Pariisi sellekevadisi sündmusi nähes," ütles Ida päästekeskuse valmisoleku büroo peaspetsialist Ivar Innusaar.
Nagu esimesel õppusepäeval selgus, on ligipääs tornile olemasoleva päästetehnikaga raskendatud. Segab nii kõrgus kui ka asjaolu, et kaarväravast igasugune päästetehnika läbi ei mahu. "Loodame, et võimalikku põlengut märgatakse varakult ja kuna päästekeskus on vaid mõnesaja meetri kaugusel, jõuame kohale varakult ning on võimalik tornikiivri katteplekki kustutamiseks auk lõigata, sest leegid pole veel välja löönud," ütles Ivar Innusaar.
Jõhvi päästjatel on olemas korvtõstuk, aga nagu õppusel selgus, ulatub see napilt nipitades tornikiivrini, kui ta on pargitud ühte kindlasse kohta. Muudel positsioonidel tuleb piirduda kaugemalt vee ja kustutusaine pritsimisega, mis on juhul, kui tulekollet katab plekk, väheefektiivne.
"Tänu katse-eksitusmeetodile teame nüüd, kuhu paigutada korvtõstuk, ja need teadmised antakse edasi kõikidele päästekomando vahetustele ja võimaluse korral harjutatakse läbi. Muidugi on tore, kui õppusel omandatut kunagi kasutada pole vaja, aga parem on kindel olla," rääkis Ivar Innusaar.