Haridusminister Repsil polnud Kiviõli kooliperele anda ühtegi soovitust

Mailis Repsilt ei kõlanud ühtegi soovitust, mida Kiviõli 1. keskkoolis kujunenud Eesti viimaste aastate ühes tõsisemas kooli ja kohaliku võimu konfliktis teha.

FOTO: Matti Kämara / Põhjarannik

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ei osanud kolmapäeval riigikogu infotunnis anda Kiviõli 1. keskkooli õpetajatele ja lastevanematele, kes võitlevad juba teist kuud Lüganuse vallavõimudega direktor Heidi Uustalu tööle ennistamise eest, ühtegi soovitust, mida kujunenud olukorras teha. 

Ida-Virumaalt riigikogusse valitud sotsiaaldemokraat Katri Raik palus Repsil kogenud ministri ja kogenud poliitikuna anda nõu, mida kogukond: Lüganuse valla inimesed, õpetajad, lapsevanemad, kes valdavas enamuses soovivad Heidi Uustalu koolidirektorina jätkamist, võiksid kujunenud olukorras teha? 

Raik lisas, et Kiviõli 1. Keskkooli ümber toimuv on üks viimase paarikümne aasta selliseid suuremaid haridusavalikkust, aga ka kogu ühiskonda haaranud arutelusid koolijuhi positsiooni osas ja ka selle osas, kuivõrd ja kuidas saab kogukond mõjutada koolidirektori ametis püsimist või mitte ametis püsimist. «Kasutan väga teadlikult sõna vallavõimu vägivald, mis Kiviõlis praegu toimub. Te olete haridusministrina olnud selles küsimuses täiesti tasa,» tõdes ta. 

Pärast küsimuse kõlamist jätkas keskerakondlasest Mailis Reps hoopis eelmisele küsimusele vastamist ega andnud oma kooli direktori eest seisvale Lüganuse kogukonnale ühtegi sisulist nõuannet ega soovitust.

Mailis Repsi vastus riigikogu stenogrammi põhjal täies mahus:

«Kõigepealt ma vabandan, et katkes, ei vaadanud nii täpselt sekundeid. Millised meie võimalused on koolijuhtide teemaga edasi minna? Üks on olnud see arutelu, mida vist, kui ma ei eksi autorites, Jürgen on selles osas väga täpne, minu meelest Jürgen Ligi oli see üks selline algataja, et kas oleks mingi regulaarne atesteerimine või on siis päris töölepingud sellise ajalise mõõtmega, kus siis vahepeal toimub vahehindamine, sest see viieaastane tööleping ju nii oli.

Nii et igal juhul me peame seda teemat vaatama nii selles võtmes, kus koolijuht tunneb ennast, et teda kogukond toetab, aga näiteks vallaga või linnaga on seal teatud erisused, või siis ka teistpidi, kus võib-olla koolijuht erinevatel põhjustel ei mõista, et kogukond võib-olla sellisel kujul teda enam ei toeta.

Kas see tähendab karjäärimudeli lihtsalt teatud etappidel? Igal juhul on vaja selle koolijuhi kompetentsi juurde tulla. Sest seekord me räägime sellest, et justkui vald kiusab kooli ja koolirahvas on selles osas mures.

Ja ma jõuan kohe ministri seisukohani. Aga me olime siin loetud kuud tagasi täpselt vastupidisel seisukohal, kus kogukond soovis koolijuhti vahetada ja vald justkui toetas koolijuhti. Nii et neid kaasuseid mina ei oska hinnata, mis on suurema probleemiga kui teine. Võib-olla oleneb kogukonna suurusest või meedia tähelepanust, aga iga üksikjuhtum on äärmiselt kahetsusväärne ja põhjus on väga tõsine. Koolijuht loob ju täna kooli sellise haridusliku sisu, ta väga tugevalt mõjutab, mis selles koolis ja kuidas toimub.

Me ise oleme igal pool ju ka välja öelnud, et on need õpetajate valikud, on need õppesuunad, et me anname täna ju koolidele väga suure autonoomia. See ongi meie hariduse tohutu eelis väga paljude, kümnete riikide ees. Ja seal selline koolikogukonna ja eriti just selle liidri, koolijuhi ja võib-olla siis koolijuhtide meeskond on seal, õppealajuhatajad, arendusjuhid, et selle meeskonna kujundada on see koolikultuur. Nii et koolijuhil on väga suur roll.

Nii et igal juhul me peame seda teemat vaatama nii selles võtmes, kus koolijuht tunneb ennast, et teda kogukond toetab, aga näiteks vallaga või linnaga on seal teatud erisused, või siis ka teistpidi, kus võib-olla koolijuht erinevatel põhjustel ei mõista, et kogukond võib-olla sellisel kujul teda enam ei toeta.

Nüüd täna kehtiva seaduse järgi, miks on võib-olla, minister ministriks, aga miks on ka Haridus- ja Teadusministeerium olnud, võib-olla mitte vastanud kõikidele küsimustele nii, nagu küsimuste vastuseid oodatakse. Tänase kehtiva seaduse järgi on põhimõtteliselt aastaid võetud see seisukoht, et see on kohaliku kogukonna ehk kohaliku omavalitsuse ja direktori suhe, nii nagu on direktor otsustaja oma õpetajaskonna üle.

Kui me soovime seda muuta, siis on meil vaja muuta seadust nii kohaliku omavalitsuse seaduse võtmes kui ka PGS-i võtmes. Ja on tõepoolest ka olnud üks võimalus valida, oletame näiteks gümnaasiumiastmes, võib-olla seal ongi lepinguline suhe hoopis riigiga, võib-olla on see mingi teistmoodi, aga täna kehtiva seaduse järgi on ministril võimalus minna järelevalvega sisse ja seda me oleme ka teinud. Aitäh!»

Tagasi üles
Back