VIDEO JA GALERII Toilas avati Konstantin Pätsi kuju

Konstrantin Pätsi kuju seisab nüüd Toilas Oru lossipargis, kus asus tema suveresidents.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

"Skulptuur on meeskonnatöö ja kui te hakkate kividega loopima, siis palun mitte mind!" pöördus Konstantin Pätsi kuju autor Aivar Simson alias Seaküla Simson enne katte eemaldamist mitmesaja inimese poole, kes olid kogunenud ausamba avamisele.

"Mina olen Pätsi oma käega katsunud ja temaga rääkinud. Skulptuur on väga hea, Pätsiga sarnane," kiitis Pühajõe küla põliselanik, kodu-uurija Olav Vallimäe, soovimata visata Jõhvist pärit kujuri pihta ühtegi kivi.

Sama meelt oli Konju küla põliselanik Jüri Eljas, kellele skulptuur väga meeldis ja kes kahetses vaid, et ta selle püstitamist rahaliselt ei toetanud. "Sain alles nüüd teada, et eraisikud võisid toetada. Eks ma toetan nüüd moraalselt," rääkis kuju avamisele tulnud vanahärra.

Toila põliselanikud Ester ja Jüri Gabriel olid nende ligemale saja seas, kes vastasid Toila valla hariduse ja kultuuri seltsi üleskutsele panustada Eesti riigi esimese presidendi ausamba valmimisse.

Kahetised tunded 

"Ütleksin, et ta on nukker Päts," kommenteeris Jüri Gabriel. "Mulle tundub ta väga tõelähedane," tähendas abikaasa Ester, lisades, et nende koduses arhiivis on sellest ajast säilinud palju originaalfotosid ja mingit rõõmusädet presidendi välimuses võib aimata vaid ühel, kus ta lapselapsega basseini ääres aega veetis.

"Tuginedes oma ajalootundmisele ja vanemate kasvatusele, kes 17 aastat Siberis "ümberõppel" veetsid, on mul kahju, et Päts kogu tule enda peale võttis ega lasknud rahval otsustamisel kaasa rääkida," arutles Jüri Gabriel. "Meie rahva isamaaline kasvatus ja sõjaväe ning kaitseliidu valmisolek ei oleks meil tõenäoliselt lasknud olla praegu fakti ees, kus naaber Tartu rahu ei tunnusta ja ka meie rahva osakaal omal maal on nii väike. Me olime aastatel 1939-40 siiski vaba, tubli ja relvastatud rahvas, kes lasi võimaluse käest."

Toila valla hariduse ja kultuuri seltsi juhatuse liige Lea Rand tunnistas, et Pätsi kuju püstitamise toetajaid oli rohkem, aga leidus ka ütlejaid: "Mis mõttes pannakse ausammas riigireeturile, kes müüs Eesti riigi maha?" Ajalugu ümber ei kirjuta ja minul isiklikult on väga hea meel, et Päts oma sünniaastapäeval ametlikult Oru parki tagasi jõudis."

Seaküla Simson pani Eesti rahvale südamele, et Pätsi ei tohi sarjata.

"Konstantin Pätsist sai ateljees minu sõber Kostja.  Lõpuks peab selle Kostja kiusamise ära lõpetama! Ta oli suur riigimees ja võttis vastu raske otsuse. Kuna olen Kostjaga nii palju tunde koos veetnud, tekkisid mingid paralleelid enda ja tema elust. Täna 30 aastat ja üks nädal tagasi lõppes esimene Afganistani sõda ja minu ees oli samasugune valik nagu Konstantin Pätsi ees. Valikuid polnud."

Pealinnale tehti ära 

Eraldi sõnum oli Seaküla Simsonil Konstantin Pätsi muusuemi juhatuse esimehele Trivimi Vellistele.

"Trivimi Velliste on Pätsi kuju ajanud paarkümmend aastat. Aasta tagasi tulid Viru mehed ja naised kokku ning otsustasid, et aasta pärast on kuju üleval. Viru veri ei värise!"

Trivimi Velliste lootis, et veel enne käesoleva aasta lõppu sünnib mälestusmärk Eesti George Washingtonile ka riigi pealinnas. Seniks kutsus ta üles tundma rõõmu selle taiese üle, mis püstitati Toila Oru parki ja mille puhul oleks tegu nagu elusa Pätsiga.

"Tänan kõiki, kes aitasid kaasa selle olulise mälestusmärgi teoks saamisele, eelkõige Toila vallavanemat Eve Easti tema meele- ja sihikindluse eest. Sellega on Eesti lunastanud auvõla. See on oluline maamärk meie mälumaastikul," ütles Velliste. 

Toila vallavolikogu esimees Roland Peets meenutas, et vald paigaldas kahe aasta eest lossiplatsile lipumasti. "Lipu heiskamisel ütlesin oma tervituses, et niisugune tunne on, nagu peremees oleks tulnud koju, kuna lipp lehvib. Tundub, et täna tulebki."

 Kild Toila ajaloost

"Ma tahaksin kodus olla, kui Päts on president ja  Laidoner juhatab väge ning maksev on eesti sent," tsiteeris riigikogu liige Riho Breivel laulusõnu, mille saatel tema põlvkond üles kasvas. "Need olid mehed, kes lõid rusika lauale ja ütlesid, Eesti riik saagu! Tänu sellele me siin praegu seisame, Toila kohta küllaltki massiliselt, ja tunneme rõõmu selle ausamba üle," ütles ta.

Toila vallavanema Eve Easti sõnul oli oluline jäädvustada ühte kildu Toila ajaloost.

"On oluline esile tõsta seda, et siin asus 1930. aastate lõpus Eesti esimese presidendi suveresidents, hoolimata eriarvamustest tema isiku suhtes. Me ei saa kunagi teada, kuidas läinuks ajalugu, kui see oleks läinud teisiti. Usume lihtsameelselt, et see saanuks minna vaid paremini. Mõelgem, ehk oleme Konstantin Pätsile tänuvõlglased? Mitte ainult kui Eesti Vabariigi ühele peamisele rajajale, vaid ka eestluse elushoidjale. Konstantin Päts oli Eesti esimene president, Toila valla jaoks lisaks esimene aukodanik ja need on ajaloolised faktid," ütles East oma kõnes.

RMK Ida-Viru külastusala juht Heinar Juuse lootis, et kunagi jõuab Oru parki tagasi ka Peterburi kaupmees Grigori Jelissejev, kes selle kunagi rajas. "Sellised ettevõtmised lisavad pargile väärtust ja emotsioone."

Pätsi kuju püstitamine läks maksma ligi 45 000 eurot, millest Toila vald panustas 15 000 eurot. Ülejäänud summa annetasid eraisikud, mitmed omavalitsused, asutused ja ettevõtted. 

Konstantin Pätsi pojapoeg tänas Ida-Viru rahvast 

Matti Päts, kes ei saanud haigestumise tõttu oma vanaisa mälestusmärgi avamisel 23. veebruaril osaleda, saatis omapoolse tervituse:

"Eesti on olnud taasiseseisev pea 30 aastat ja selle aja jooksul ei ole meie poliitilistele suurkujudele püstitatud just ülearu palju ausambaid. Oletan, et selle põhjus on eestlaslik tagasihoidlikkus. Lääne-Euroopa vanadesse linnadesse ja kirikutesse on sajandite jooksul püstitatud tohutul arvul avaliku elu tegelaste skulptuure, meile on see traditsioon võõras.

Oleme talupoeglikku päritolu ja meie kultuurrahvana tõus algas napilt 150 aastat tagasi. Nagu kõik teisedki Eesti riigi rajajad, oli taluoeglikku päritolu ka minu vanaisa Konstantin Päts. Tema sünniaeg jääb meie rahvusliku ärkamise aega, ta pidi õppima maailma tundma omal käel ja pidi selletõttu palju elukohti vahetama.

Eestis on temaga seotud mitmeid paiku: Pärnumaa, kus ta sündis ja nooruse veetis, Tartu, kus ta ülikoolis õppis, Tallinn, kus ta elas ja töötas ning Toila Oru, kus ta töötas 1930. aastate lõpus vaba Eesti viimastel suvedel.

Mul on ütlemata hea meel, et Ida-Virumaa rahvas on võtnud minu vanaisa mälestuse jäädvustada. Loodan tulla kuju oma silmaga kaema eeloleval suvel, aastaajal, mil veetsin Orul koos venna ja teiste pereliikmetega oma lapsepõlve kõige õnnelikumad suved.

Tänan kogu südamest Konstantin Pätsi kuju rajamise eestvedajaid, rahastajaid ja kuju teostajaid. Teie tegu kinnitab, et oleme kultuurrahvas ja et Toila vald ning Ida-Virumaa sammuvad meie rahva mälu hoidmisel esimeste seas."

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles