:format(webp)/nginx/o/2020/03/09/12997837t1h033b.jpg)
Haridusministeerium soovitab koolidel ja lasteaedadel olla valmis vajaduse korral ajutiselt uksed sulgema, nagu tegi Kristiine gümnaasium, kui ühel õpilasel avastati COVID-19 nakkus. Ida-Viru koolijuhid kinnitasid, et kui tarvis, korraldatakse õppetöö ümber, kuid esialgu hoidutakse paanikast.
Haridus- ja teadusministeerium soovitab haridusasutustel järgida terviseameti soovitusi COVID-19 haiguse maailmas levimise asjus ning tegi kõigile haridusasutustele üleskutse olla valmis vajaduse korral ka ajutiselt uksed sulgema ning korraldama õppetöö ümber, et vältida viiruse levikut koolides ja lasteaedades.
Eelmisel nädalal tuvastati ühel Tallinna Kristiine gümnaasiumi õpilasel COVID-19 nakkus. Kuna laps oli viibinud koolis, jäetakse vähemalt kaheks nädalaks ära õppetöö koolimajas ning ruumid desinfitseeritakse.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tänas kõiki kooliperesid, kes on läbi mõelnud selle, kuidas vajaduse korral õppetöö ümber korraldada nii, et lapsed saaksid seda teha individuaalselt kodustes tingimustes. Haridusasutused on saanud ka üksikasjaliku juhendi, kuidas piirata hoonetes viirushaiguste levikut.
"Loomulikult võtame kõiki soovitusi kuulda, aga ei hakka koroonaviirust üle dramatiseerima," kommenteeris Jõhvi põhikooli direktor Liina Mihkelson.
Jõhvi põhikoolis jäi pärast vaheaega koju kaks last: ühel käis ema kriisipiirkonnas reisil, teine käis ise. Üks õpilane reisis Araabia Ühendemiraatidesse, aga kuna see pole ohupiirkond, ei olnud vajadust kodus püsida. Praegu ei täheldata koolis ka teistesse viirushaigustesse nakatumise puhangut.
"Varusime desinfitseerimisvahendeid, aga jõudsime järeldusele, et igasse klassiruumi pole neid siiski mõtet panna. Otsustasime jääda paanikavabaks. Koristajatel on küll sagedasema desinfitseerimise kohustus: nad käivad kogu aeg ukselinke ja trepikäsipuid üle," rääkis Mihkelson.
Kui tekib vajadus koolimaja uksed sulgeda, minnakse direktori kinnitusel üle e-õppele.
"Oleme e-õpet ennegi rakendanud, kui õpetajatel on olnud mõni suurem koolitus. Stuudium täiesti toimib ja kui vaja, panevad õpetajad sinna kas või järgmisel päeval e-ülesanded. Tavaliselt on e-õpet olnud üks päev, aga kui vaja, siis teeme kaks nädalat," ütles Mihkelson.
Narva eesti gümnaasiumi direktor Uta Kroon-Assafrei tõdes, et vajaduse korral on õppetöö ümberkorraldamiseks kaks võimalust. "Üks võimalus on teha seda koduõppe vormis internetis. Ja kui see häda tuleb kaela kaugemas tulevikus − hoidku jumal selle eest, et üldse tuleb −, siis saab tõsta kevadise koolivaheaja ettepoole."
Narva eesti gümnaasiumis vaheajal kriisipiirkonda reisinuid ei olnud, kuid viirushaiguste leviku piiramiseks tehakse sealgi pingutusi.
"Eks me oleme ostnud igasuguseid desinfitseerivaid vahendeid: nühime laudu piirituse baasil desinfitseerijaga, koristajad käivad üle ukselingid ja trepikäsipuud. Nii et koolimaja lõhnab natukene piirituse järele. Samas ei tegutse koristajad ööpäev läbi − säilitame terve mõistuse," rääkis koolijuht.
Suuremat tähelepanu pööratakse ka ruumide tuulutamisele ja kätepesule. "Ostsime spetsiaalseid vahendeid kätepesemiseks, aga näiteks klassidesse ei ole me desinfitseerijaid pannud," rääkis Kroon-Assafrei.
Ka Sillamäe gümnaasiumi pere püsis koolivaheajal kriisipiirkondadest eemal. "Üks õpilane tuli Egiptusest, mis selle alla ei kuulu. Käisin ise kõik klassid läbi ning õpilased olid terved ja rõõmsad," ütles Sillamäe gümnaasiumi direktor Arno Kaseniit.
Koolijuht on täheldanud, et õpilased ja õpetajad pesevad hoolega käsi ning vajaduse korral desinfitseerivad lisaks.
"Desovahendid on meil koridorides ja sööklasse sisenemisel. Kaalume, kas lisada desokohti. Oluline on haigena koju jääda ja mitte ainult koroonaviiruse, vaid ükskõik millise viirushaiguse korral. See käib nii õpetajate kui õpilaste kohta − praeguses olukorras on parem karta kui kahetseda."
Kogu koolipere koju jätmise plaani Sillamäe gümnaasiumis ei ole. "Küll aga peame nõu, kuidas juhendada õpilasi kodustes tingimustes, kui selline korraldus tuleb linnalt või ministeeriumilt. Enamikul on kodus digivahendid olemas ning oleme ka varem Stuudiumisse õppematerjale ja ülesandeid pannud ning õpilasi digivahendite kaudu juhendanud."
Kaseniit lisas, et gümnaasiumis on koduõpet lihtsam korraldada, sest õpilased on iseseisvamad.
Ida-Viru keskhaigla palub gripi ja gripilaadsete viirushaiguste leviku tõttu alates 11. veebruarist mitte külastada laste-, nakkushaiguste ja pulmonoloogia osakonna patsiente. Eelmise nädala lõpus laienes külastamise keeld ka hooldekeskusele. "Teisipäeval arutatakse, kas peaks kogu haigla külastajatele sulgema," ütles Ida-Viru keskhaigla kommunikatsioonijuht Ülo Veldre.
Tema sõnul keskhaiglas koroonaviiruse analüüse ei tehta ja seni pole ühtegi koroonaviiruse proovi Tallinna saadetud. "Kui patsient ei ole viimase 14 päeva jooksul koroonaviiruse nakkusohtlikus piirkonnas viibinud, võetakse esmalt analüüsid gripi ja RS-viiruste suhtes," selgitas Veldre.
Nii toimiti ka veebruari lõpus, kui kiirabiga toodi haiglasse ja paigutati erakorralise meditsiini osakonna isolaatorisse koroonaviiruse kahtlusega keskealine Saksamaa kodanik, kes oli Eestis olnud kolm päeva. Haiglas tuvastati tal gripp.
Veldre rõhutas, et kui inimesel on koroonaviiruse kahtlus, tuleks võtta esimene kontakt telefoni teel, helistades kas oma perearstile või perearsti nõuandeliinil 1220. Kui tekivad hingamisraskused, tuleks helistada häirekeskusse. "Kahtluste puhul ei tohiks ise tulla ei EMOsse ega ka mitte perearsti juurde, kuna nii võib tekkida oht viiruse levitamiseks."
/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)