Ida-Viru keskhaigla hakkab tegema koroonaviiruse teste
Eestis on koroonaviirusesse nakatumine tuvastatud 16 inimesel

Foto on illustratiivne.

FOTO: Ülo Veldre

Terviseamet otsustas laiendada COVID-19 testimise võimekust neljale haiglale, sealhulgas Ida-Viru keskhaiglale.

Terviseamet on tõstnud tervisesüsteemi valmisoleku tasemele nr 1, et olla valmis koroonaviiruse võimalikuks laiemaks levikuks. 

Mõned küsimused lahtised 

Terviseameti peadirektor Merike Jürilo märkis, et lisaks terviseameti laborile on praegu neli Eesti haiglat loomas COVID-19 testimise võimekust, et vähendada testimise koormust ja avastada uusi juhte võimalikult kiiresti. "COVID-19 testimise võimekust laiendatakse Põhja-Eesti regionaalhaiglasse, Ida-Viru keskhaiglasse, Tartu ülikooli kliinikumi ja Pärnu haiglasse."

Ida-Viru keskhaigla kommunikatsioonijuht Ülo Veldre märkis, et tegelikult ollakse COVID-19 testimiseks juba võimelised.

"Esialgu pole me oma võimekusega uhkustanud ja seda infot levitanud, sest mõned küsimused on lahtised. Näiteks peaks terviseamet otsustama, kas meie juurde pannakse ka n-ö koroonakiirabi (Tallinnas ja Tartus tegutsevad vähendatud koosseisuga kiirabi lisabrigaadid, mis teenindavad vaid COVID-19 kahtlusega väljakutseid − toim.)."

Veldre sõnul on oluline, et inimesed püsiksid kodus ega tuleks ise erakorralise meditsiini osakonda sooviga proovi anda, kuna nii võib tekkida oht viiruse levitamiseks. "Kui kiirabi toob, teeme selle proovi ära, aga kui sümptomid on kerged, peaks inimene kodus püsima."

Terviseamet soovitab inimestel, kel on koroonaviirusega nakatumise põhjendatud kahtlus, helistada oma perearstile või perearsti nõuandetelefonil 1220; terviseseisundi halvenemisel hädaabinumbril 112.

Koroonaviirust tasub kahtlustada juhul, kui inimene on viimase 14 päeva jooksul käinud haiguse riskipiirkonnas, puutunud kokku koroonaviiruse haigega ja tal esinevad haigusele iseloomulikud sümptomid ehk köha, palavik ja/või hingamisraskused. Muul juhul võib olla tegemist Eestis laialdaselt leviva gripi või gripilaadse viirusega. 

Ida-Viru keskhaiglas ei saa praegu külastada laste-, nakkushaiguste ja pulmonoloogia osakonna patsiente ega hooldekeskust. Teisipäeval arutati, kas sulgeda kogu haigla külastajatele. "Sellist otsust ei tehtud, sest gripp taandub ja lapsed on haiglas pigem kõhuviirustega," selgitas Veldre.

Kolmapäeval tuvastati Eestis veel kolme inimese nakatumine 

Terviseameti labor tuvastas kahel täiskasvanud saarlasel ja ühel tallinlasel nakatumise koroonaviirusesse. Tallinlane nakatus tõenäoliselt riskipiirkonnas viibides, saarlased võisid viiruse saada Saaremaad külastanud võrkpalluritelt.

Terviseameti lääne regionaalosakonna juht Kadri Juhkami sõnul võisid mõlemad nakatunud saarlased kokku puutuda märtsi alguses Saaremaad külastanud võrkpalluritega. „Ürituse korraldaja kinnitas, et Itaaliast saabunud mängijad on terved. Samuti andsime võistluse korraldajale täpsed juhised ürituse ohutuse korraldamiseks,“ ütles Juhkam, kelle sõnul vastutab ürituse terviseohutuse eest korraldaja.

Kõikide nakatunutega on terviseamet praeguseks ühendust võtnud ning nad viibivad kodusel ravil.

Kokku on Eestis praeguseks registreeritud 16 koroonaviirusesse nakatumise juhtu.

Rahvusvahelised üritused tuleb lükata aasta teise poolde

Terviseamet soovitab rahvusvaheliste ürituste korraldajatel eesseisvad üritused maailmas leviva koroonaviiruse tõttu aasta teise poolde lükata.

Kohalike ürituste korraldajatel tuleb terviseameti avalike ürituste korraldamise juhendi kohaselt tagada nii tervishoiupersonali kohalolek kui teenindava personali isikukaitsevahendite (kaitsemask, kaitsekindad, desinfitseerimisvahendid) olemasolu. Lisaks peab vajadusel olema tagatud nakkuskahtlusega isikute kehatemperatuuri mõõtmine ning koht haigestunu ajutiseks isoleerimiseks ja läbivaatuse korraldamiseks haige raviasutusse või koju saatmiseni. Samuti tuleb korraldajal osalejatele ürituse territooriumil tagada kiire ja mugav juurdepääs käte desinfektsiooni vahenditele nähtavates kohtades (fuajeed, koridorid, võistluste alad, riietusruumid, WC-d ja muud ruumid). Majutuse korraldamisel tuleb samast regioonist osalejad võimalusel majutada samasse kompleksi või korrusele, et lihtsustada vajadusel isiku isoleerimist. Igapäevaselt peab ürituse korraldaja tagama üldkasutatavate pindade märgkoristuse ning vajadusel desinfitseerima ukselingid, käepidemed ja söögilauad. Tualettruumis peab olema alati olemas kätepesuvahend ning jalaga avatav jäätmekonteiner, käte kuivatamiseks tuleb kasutada paberrätikuid. Regulaarselt tuleb desinfitseerida veekraani käepidet.

Võttes arvesse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) riskihinnangut on tervisameti hinnangul koroonaviiruse riskipiirkondadeks Hiina Rahvavabariik, Itaalia, Iraan ja Lõuna-Korea. Risk nakatumiseks on kõrge inimestele, kes viibivad riikides, kus on laialdane kohapealne levik.

Inimesed, kel on koroonaviirusega nakatumise põhjendatud kahtlus, peaksid helistama oma perearstile või perearsti nõuande telefonile 1220. Terviseseisundi halvenemisel tuleb helistada hädaabinumbril 112.

Koroonaviirust tasub kahtlustada juhul, kui inimene on viimase 14 päeva jooksul käinud haiguse riskipiirkonnas, on kokku puutunud koroonaviiruse haigega ja tal esinevad haigusele iseloomulikud sümptomid ehk köha, palavik ja/või hingamisraskused. Muul juhul võib olla tegemist Eestis laialdaselt leviva gripi või gripilaadse viirusega.

Peaminister teeb neljapäeva hommikul poliitilise avalduse

Peaminister Jüri Ratas esitas Riigikogu juhatusele palve täiendada Riigikogu neljapäevast päevakorda, et esineda täiskogu istungil poliitilise avaldusega.

Peaminister teeb poliitilise avalduse seoses koroonaviirusest põhjustatud olukorraga Eestis homme kell 10 algaval täiskogu istungil.

Jüri Ratas rääkis kolmapäeval riigikogu infotunnis, et neljapäeval on tal plaanis teha koroonaviiruse leviku tõkestamiseks valitsusele ettepanekud, nii juhtimisstruktuuri tõhustamiseks valitsuskomisjoni moodustamise osas kui ka teatud väga konkreetsete meetmete rakendamise osas, mis puudutab ka konkreetseid üritusi Eesti-siseselt. 

"Ma arvan, et kõik üritused, kus seal on sada või rohkem inimest, on täna väga selge soovitus, et pigem neid ei peaks korraldama. Minu meelest see on väga konkreetne. Siit tuleks edasi vaadata ka kõik erinevad rahvakohtumised ja kogunemised ja, ütleme, päevakeskustes, samuti näitused, muuseumid jne. Ma arvan, et täna me oleme jõudnud kõige paremas mõttes sellesse faasi, et tegelikult anda siin ka väga konkreetsed soovitused välja. Ja seda ma arvan, et Vabariigi Valitsus homme kaalub ja homme oma otsused selles osas teeb," sõnas ta kolmapäeval. 

Tagasi üles
Back