Valitsus kuulutas välja eriolukorra

Peaminister Jüri Ratase sõnul on eriolukord vajalik, et Eestis kõige tõhusamalt koroonaviiruse leviku vastu seista.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Valitsus kuulutas seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse tõenäolise Eesti-sisese leviku laienemisega riigis välja eriolukorra, mis  kehtib kuni tänavuse aasta 1. maini, kui valitsus ei otsusta teisiti.

Elukorralduse muutus puudutab muu hulgas koole, kultuurielu ja laevareise. Korraldada ei tohi avalikke üritusi.

Vabariigi Valitsuse korraldus

Vabariigi Valitsus võttis 12. märtsil 2020. a Eesti Vabariigi põhiseaduse § 87 punkti 8 ning hädaolukorra seaduse § 13, § 19 lõike 1, § 21 lõike 1 ja § 23 alusel vastu korralduse:

1. Vabariigi Valitsus:

1) kuulutab välja eriolukorra seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas, viiruse Eesti-sisese leviku tuvastamisega ja laienemise suure tõenäosusega ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga ning vajadusega rakendada hädaolukorra seaduse 4. peatüki 2. jaos sätestatud juhtimiskorraldust ning anda võimalus rakendada vajaduse korral samas peatükis sätestatud meetmeid. Viiruse levikust põhjustatud hädaolukorda ei ole võimalik lahendada ilma hädaolukorra seaduses sätestatud juhtimiskorraldust rakendamata;

2) määrab eriolukorra piirkonnaks Eesti Vabariigi haldusterritooriumi;

3) määrab eriolukorra juhiks peaministri.

2. Eriolukord kehtib kuni 1. maini 2020. a, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti.

3. Massiteabevahendite valdajatel ja elektroonilise side ettevõtjatel avaldada korraldus viivitamata, muutmata kujul ja tasuta.

4. Korraldus jõustub selle allakirjutamisel.

Jüri Ratas

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

„Valitsuse absoluutne prioriteet on kaitsta kujunenud olukorras Eesti inimeste tervist,“ rõhutas peaminister Jüri Ratas. „Eriolukord on vajalik, et Eestis kõige tõhusamalt koroonaviiruse leviku vastu seista. Riik peab saama kodanikele anda selgeid ja vajadusel kohustuslikke korraldusi, mis aitaksid viiruse levikule piir panna.“

Peaminister lisas, et üksnes riigi tegevusest kriisist ülesaamiseks enam ei piisa. „Oleme jõudnud olukorda, kus iga inimene peab panustama rahvatervise kaitseks. Mõistan ebamugavust, mida eriolukorra väljakuulutamine meile kõigile tekitab, kuid kaalul pole ainult inimeste tervise, vaid ka elude kaitse.“

Samuti ütles Jüri Ratas, et kuna viiruse levik on kompleksne nähtus, millel on mõju paljudele erinevatele Eesti eluvaldkondadele, siis nõuab sellega tegelemine erakorralisi meetmeid. „Rahvatervise kõrval on eelkõige oluline tagada viiruse levikuga seotud majanduse probleemidega seotud olukordade tõhus ja operatiivne lahendamine,“ lausus peaminister.

„Viiruse levikust põhjustatud hädaolukorda ei ole võimalik enam lahendada ilma hädaolukorra seaduses sätestatud juhtimiskorraldust rakendamata,“ lisas ta.

Ettepaneku kuulutada välja eriolukord tegi valitsuskomisjon, mida juhib peaminister. 

 

Eriolukord puudutab järgnevat:

Avalikud kogunemised

Keelatud on kõik avalikud kogunemised. 

Õppetöö haridusasutustes

Alates esmaspäevast, 16. märtsist tuleb koolides peatada tavapärane õppetöö ning viia see üle kaug- ja koduõppevormile.

Kõikides algkoolides, põhikoolides, gümnaasiumides, kutsekoolides, kõrgkoolides ja ülikoolides valmistada ette 13. märtsil asutusesisene infopäev, kus jagatakse juhiseid ja materjale õppetöö edasiseks korraldamiseks.

Ülikoolides ja teadusasutustes jätkub teadus- ja arendustegevus.

Erivajadustega õppurite haridusasutuste õppetööd käsitletakse eraldi.

Lasteaedade ja lastehoiu lahtioleku ja töökorralduse otsustab kohalik omavalitsus või muu lasteaia pidaja.

Alates esmaspäevast, 16. märtsist tuleb peatada huvihariduse andmine.

Selline hariduselu korraldus kehtib kuni olukorra muutumiseni. Meetmete vajalikkust hinnatakse iga kahe nädala järel.

Piir ja rahvusvaheline reisilaevaliiklus

Piiriületuspunktides kehtestatakse sanitaarkontroll tuvastamaks inimeste koroonaviiruse haigussümptomeid.

Samuti peavad inimesed riiki sisenemisel hakkama täitma ankeete, et oleks võimalik kindlaks teha nende viibimise päritolu.

Lennujaamades ja sadamates kehtestatakse sanitaarkontroll ning viiakse sisse ankeetide täitmise nõue sarnaselt maismaa piiripunktidele.

Liinil Tallinn-Stockholm-Tallinn tuleb peatada kruiisireiside müük.

Koostöös laevafirmaga töötatakse välja ja rakendatakse meetmed viiruse leviku piiramiseks.

Riskipiirkonnad

Sotsiaalministeerium ja välisministeerium vaatavad igal hommikul üle, mis on kõrge ja keskmise riskiga piirkonnad maailmas.

12. märtsi seisuga on need riigid: Hiina, Itaalia, Iraan, Lõuna-Korea, Prantsusmaa vastavad departemangud, Saksamaa liidumaad, Tirooli liidumaa Austrias, Jaapan, Singapur ja Hispaania – Madrid, Kataloonia ja Baskimaa. Nendest riikidest tulevad Eesti elanikud ja välisriigi kodanikud peavad olema kaks nädalat isolatsioonis.

Muu elukorraldus

Raamatukogud jäävad avatuks vaid piiratud ulatuses.

1. maini suletakse külastajatele muuseumid ja kinod. Etendused, kontserdid ja konverentsid on keelatud.

1. maini on keelatud spordivõistlused.

Sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes hakkab kehtima külastuskeeld.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles