Põlevkivielektrijaamu võib kriisiajal taas vaja minna

Heitmekvootide odvanemine peaks andma põlevkivijaamadele võimaluse rohkem turule pääseda. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Rohkem kui aasta aega suure osa ajast turult tõrjutud olnud põlevkivielektrijaamad võivad lähikuudel taas rohkem tööd saada, sest CO2 kvootide hind langeb ja nafta hinna kukkumise tõttu väheneb ka põlevkivi eest makstav ressursitasu, samal ajal võib aga küsitavaks muutuda põlevkiviõli tootmise jätkamine.

Viimase aasta jooksul suurema osa ajast 25 euro ringis püsinud CO2 tonni hind langes nädala alguses alla 20 euro. "Sellist hinda ei ole me tükk aega näinud.  Selline hinnatrend võib ühel hetkel anda võimaluse põlevkivist elektri tootmisel pead tõsta," ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.

Püüame praegu põlevkivist nii palju, kui olud võimaldavad, õli või elektrit toota.

Hando Sutter

Ta lisas, et kui kombineerida Narva jaamades põlevkivi, uttegaasi ja biomassi põletamist, siis võib elektri tootmise maht alates maikuust kujuneda plaanitust suuremaks.   

Kvoodi hinna languseks on mitmeid eeldusi 

Põlevkivielektri tootmise omahinnast üle poole moodustava CO2 kvootide hinna muutuste kohta on analüütikutel Sutteri sõnul väga erisugused arvamused. Hinda peaks allapoole tooma börside kukkumine, kuna kvootide hinda on võimendanud ka finantskauplejad. Inglismaa alustas märtsis Brexiti järel oma kvootide müüki, mis suurendab samuti turul pakkumist. Et samal ajal on Euroopas vähenenud kivisöest elektri tootmise osakaal, siis on kvootide nõudlus vähenenud. "Siin on väga palju tegureid, mis ütlevad, et hind võiks sel aastal veelgi langeda," sõnas Sutter.

Erilise tähelepanu all on viiruse juhtimiskeskustesse sattumise ärahoidmine 

Praeguse koroonaviiruse epideemia ajal on Eesti Energia jaoks erilise tähelepanu all elektrijaamade ja teiste tootmisüksuste ning Elektrilevi juhtimiskeskused. "Me peame tagama elutähtsad teenused ka olukorras, kui selle viiruse levik peaks eskaleeruma," sõnas Hando Sutter. 

Tema sõnul on viiruse leviku tõkestamiseks Eesti Energias nii palju inimesi kui võimalik üle viidud kodusele kaugtööle. "Aga samas on meil Eesti Energias palju töökohti, kus inimesed peavad käima tööl, seda eriti Ida-Virumaal, sest meie tootmise iseloom on selline," tõdes ta. Elektrijaamade ja õlitööstuste juhtimiskeskused eeldavad inimeste 24/7 kohapeal töötamist. Nende puhul toimivad enne tööle asumist eriti põhjalikud ohutusabinõud, kaasa arvatud kehatemperatuuri mõõtmine üksuste juhtide otsusel ja üldine tervisekontroll. 

Kui juhtimiskeskuste töötajatel peaksid avalduma mingid haigusnähud, siis korraldatakse Sutteri sõnul nende inimeste kiirkorras testimine ja haiged inimesed saadetakse koju. "Kui peaks tulema vastus, et keegi on nakatunud, siis meil on olemas kokkulepped nende ruumide ülikiireks desinfitseerimiseks. Samal ajal on uued, tervete inimestega meeskonnad valmis juhtimise kiiresti üle võtma," rääkis ta kriisiplaanist. 

Ta märkis, et samas ei soovi kliimaneutraalsuse saavutamise üheks oma eesmärgiks seadnud Euroopa Komisjon kvoodi hindade järsku kukkumist, kuid pole kuigi tõenäoline, et praeguses kriisiolukorras võetakse selle vastu ette mingeid kiireid lisaotsuseid. 

Sutteri sõnul toetab põlevkivist elektri tootmist ka nafta hinna järsk langus, sest põlevkivi ressursitasu on 2016. aastal tehtud valitsuse otsusega seotud 1% väävlisisaldusega kütteõli maailmaturu hinnaga, mis teeb kütusekulu pisut odavamaks. 

Õli tootmine löögi all 

Samal ajal on nafta hind kahe viimase nädalaga kukkunud kaks korda ja jõudnud juba alla 30 dollari barreli kohta. Ligikaudu sama tempoga on alla tulnud ka kütteõli hind. "Kui hind veel grammike kukub, siis hakkaks õli tootmine muutuma raha põletamiseks," tõdes Sutter.  

Samas märkis ta, et lühiajaliselt ei valmista hinna kukkumine Eesti Energiale väga suurt probleemi, sest 80 protsenti tänavusest ja ligemale 70 protsenti järgmise aasta toodangust on varem fikseeritud hindadega ette ära müüdud. "Kui aga selline hinnatase pikemalt kestaks, siis läheks päris keeruliseks," tõdes ta.

Sutter lisas, et kui õli tootmine tuleb mõneks ajaks peatada, siis tekib ka töötajate sundpuhkuste vajadus, aga praegu sellist otsust pole. "Me katsume õli tootmist käigus hoida ja toota Sillamäel asuvad mahutid täis ning müüa seda õli siis, kui hind jälle tõuseb," märkis ta, lisades, et aprilli oli kavandatud uusima õlitehase Enefit280 plaaniline hooldusremont ning võimalik, et kujunenud turuolukorra tõttu alustatakse seda mõnevõrra varem. 

Sutter tõi paralleeli, et kujunemas on 2016. aasta olukord, kus nafta odava hinna tõttu sattus surve alla õli tootmine, aga põlevkivitööstuse päästis elektri tootmine. "Olukord muutub kogu maailmas iga tunniga. Jälgime seda ja püüame praegu põlevkivist nii palju, kui olud võimaldavad, õli või elektrit toota," märkis ta. 

Vedelkütuste arendamine Eesti Energia juhi sõnul ettevõtte suurenergeetika  üheks  prioriteediks. "Planeerides uut õlitehast  lähtume pikaajalistest prognoosidest ja analüüsidest. Hetkeolukord ei pane pikaajalisi prognoose kahtluse alla," sõnas Hando Sutter.