Lauspatrullimine nädalavahetusel näitas, et inimesed on kehtestatud ohutusnõuetest teadlikud

Politsei suurendas oma patrullide hulka tänavatel juba mõnda aega tagasi eesmärgiga jälgida, et inimesed ei koguneks suurtesse puntidesse, ning vajaduse korral sekkuda ja paluda laiali minna.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kui politsei on varem korduvalt väljendanud muret Ida-Virumaa inimeste vähese teadlikkuse pärast koroonaviiruse ohtudest ning kehtestatud eriolukorra nõuetest, siis eelmisest nädalast käivitunud partullimine näitas inimeste head informeeritust.

Lisaks politseile alustasid tänavatel ja looduses viibivate inimeste teavitamist läinud reedel Virumaa kohalikud omavalitsused, Ida päästekeskus ja keskkonnainspektsioon. Nende peamine ülesanne oli märgata kogunevaid inimesi, nendega vestelda ja selgitada neile COVID-19 viirusega kaasnevaid ohte.

Ida prefekt Tarvo Kruup selgitas, et tegemist on elupäästva operatsiooniga. "Koostöös partneritega oleme moodustanud ühisrinde koroonaviiruse vastu ning meie kõigi eesmärk on inimeste elusid päästa. Suuname ametnikud võimalikult paljudesse piirkondadesse, et selgitada avalikus ruumis viibijatele eriolukorda riigis ja kogunemise ohte," lisas Kruup.

Päästeamet ühendas aktsiooni lõkkepatrulliga 

"Nii Ida- kui Lääne-Virumaa päästjad käisid nädalavahetusel tegemas lõkkepatrulle, mille käigus selgitati inimestele vajaduse korral ka avalikus ruumis liikumise piiranguid," teatas Ida päästekeskuse pressiesindaja. Päästjad käisid kõikides suuremates asulates ning ka kohtades, kuhu inimesed kipuvad tavaliselt ilusa ilmaga kogunema: kaunid Peipsi rannaäärsed kohad jms. "Üldiselt on inimesed mõistlikud, kuid paaril korral tuli siiski suuremaid seltskondi laiali ajada. Narvas oli probleeme suurema noorte seltskonnaga, kes keeldus lahkumast, ning vaja oli ka politsei sekkumist," ütles ta.  

Üldjoontes said inimesed väga hästi aru ja läksid laiali ning ühtegi ettekirjutust tegema ei pidanud.

Andreas Kliimant

Jõhvi politseijaoskonna juht Andreas Kliimant ütles, et hea koostööd parteritega teistest asutustest on muljetavaldav ning piirkonnad olid nende vahel ära jagatud.

"Teeb rõõmu, et valdavalt saavad inimesed aru, nad on piirangutest ja nende vajalikkusest teadlikud. Aga loomulikult oli neid olukordi, kus pidime sekkuma, et jagada selgitusi," sõnas ta. Reedest kuni esmaspäeva hommikuni fikseeriti Ida- ja Lääne-Virumaal täiskasvanute puhul rohkem kui kahe inimese koosolemisi 24-l ning alaealiste ja noorte puhul 93 korral. "Kõikidele, kelle puhul märgati piirangureegli eiramist, läksime olukorda selgitama. Üldjoontes said inimesed väga hästi aru ja läksid laiali ning ühtegi ettekirjutust tegema ei pidanud," rääkis Kliimant. 

Ühena vabatahtlikest pakkus ennast patrullimisele kaasa ERRi Narva ajakirjanik Sergei Stepanov, kes oli narvalaste käitumisest üllatunud.  

"Alguses, kui sinna läksin, arvasin, et inimeste suhtes tuleb hakata astuma ka karme samme, aga narvalased üllatasid positiivselt. Kõik oli väga korrektne. Tõsi, noored kogunesid kahel väljakul, mida pole olnud võimalik füüsiliselt sulgeda, kuid vestlesime nendega ja mindi laiali. Inimesed olid üldiselt olukorraga kursis ja nõuetest teadlikud ning püüdsid neid täita," sõnas Stepanov. 

Patrullid jätkuvad 

Lüganuse valla omavalitsuse patrullüksust juhtiv Heiki Jaanus ütles, et veel eelmise nädala neljapäeval ja reedel ei olnud pilt eelkõige Kiviõli linnas kuigi hea. "Siis saime inimestele rohkem selgitada ja märkusi teha. Otseselt jõudu kellegi suhtes rakendama ei pidanud. Kuuletuti suhteliselt kenasti, avalikust ruumist mindi ära ja reede õhtuks oli olukord muutunud. See jätkus ka laupäeval ja pühapäeval, kui inimesed enam ei kogunenud. Jalutati kas üksi või koera või pereliikmega ja rikkumisi enam ei olnud," rääkis ta.  

Jõhvi politseijaoskonna juhi Andreas Kliimanti sõnul on inimeste teadlikkus koroonaviirusega seotud riskidest ja nõuetest oluliselt paranenud, võrreldes eriolukorra alguspäevadega. "Ka noorte ja alaealiste puhul ei mängi rolli niivõrd teadmatus, kuivõrd arusaam, et neid see oht ei puuduta. Siinkohal tahakski öelda õpetajatele ja lastevanematele, et nad selgitaksid, et teema on laiem. Kui need noored ise ei pruugigi seda haigust raskelt põdeda, siis suured riskid on seotud viiruse toomisega oma vanematele või vanavanematele," rääkis Kliimant. 

Tema sõnul ei olnud nädalavahetuse laialdane patrullimine, kontrollimaks eriolukorra nõuete täitmist, ühekordne aktsioon, vaid see jätkub ka edaspidi. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles