:format(webp)/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
/nginx/o/2020/04/20/13063688t1h469c.jpg)
Peaminister Jüri Ratas tõdes esmaspäeval riigikogus, et 12,7 protsendini tõusnud tööpuudusega Ida-Virumaa on saanud eriolukorras tugevasti kannatada.
Peaminister Ratas: Ida-Viru maakond on saanud väga tugevasti pihta
"Ei ole mitte mingisugust kahtlust, et Ida-Viru maakond on saanud väga tugevasti pihta, ma pean silmas alates 12. märtsist, eriolukorra ajal," ütles Jüri Ratas, vastates riigikogu infotunnis sotside arupärimisele Ida-Virumaa tuleviku kohta.
Valitsuse jaoks prioriteetne maakond
Ratase sõnul on Ida-Virumaa vabariigi valitsuse jaoks väga oluline: "See on tugevas prioriteetsusastmes, fokuseeringus."
Peaminister lisas, et kui inimeste toimetulek selgelt halveneb, siis riiklikud toetused on olemas, ja tõi esile, et hästi oluliseks partnerluse pakkujaks on kohalikud omavalitsused.
Arupärimise riigikogus ette lugenud sotsiaaldemokraat Katri Raik tõdes, et Ida-Virumaa on kriisis. "Selge, et täna mõtlevad inimesed oma tervise peale, aga ka oma rahalise seisu peale, ja võib öelda täie kindlusega ja suure kurbusega, et inimesed on hirmul," sõnas ta, lisades, et selline olukord võib olla ka siseturvalisuse oht.
Nädalaga kasvas Ida-Virumaal registreeritud töötute arv 167 inimese võrra ja ulatus esmaspäevase seisuga 7749 inimeseni.
Ida-Virumaa töötuse määr on kasvanud 12,7 protsendini, mis on võrdluses teiste maakondadega ülekaalukalt suurim. Tööpuuduse poolest teisel kohal oleval Valgamaal oli töötuse määr 9,5 protsenti, Eesti keskmine 7,2 protsenti. Iga kuues Eesti töötu on praegu Ida-Virumaa elanik.
Selle aasta kolme ja poole kuuga on Ida-Virumaal registreeritud töötute arv kasvanud rohkem kui 1500 inimese võrra. Neist ligikaudu tuhat on lisandunud pärast koroonaviiruse epideemia vallandumist märtsi alguses. Aprilli kolme esimese nädalaga on töötute arv maakonnas suurenenud 559 inimese võrra.
Töötuse kasvu pidurdumist pole praegu näha
Töötukassa Ida-Viru piirkonna juht Anneki Teelahk sõnas, et tuleb olla valmis selleks, et töötus jätkab kasvamist ka järgnevatel nädalatel ja kuudel. "Siiani on end töötuks registreerinud põhiliselt mitmete väiksemate ja keskmiste ettevõtete töötajad. Suured ettevõtted pole siiani veel koondanud. Kui ka nemad peaksid seda tegema, siis võib kõige suurem töötuse tipp tulla alles suvel," ütles ta, märkides, et ei saa välistada maakonnas töötute arvu kasvamist üle 10 000 inimese, mis tähendaks töötuse määra tõusmist 17 protsendi lähedale.
Uus koondamiste laine võib Teelahki sõnul tulla ka siis, kui suur hulk ettevõtteid kasutab kahe kuu jooksul ära võimaluse saada töötajatele palga kompenseerimiseks riigi pakutavat palgatoetust, aga majandustegevus seejärel endises mahus ei taastu ning nad on ikkagi sunnitud paljudest töötajatest loobuma.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul ei ole ükski riik suuteline väga pikalt 70 protsendi ulatuses palka kompenseerima. "Võiksime kaaluda töötukassa hüvitise taotlemise aja pikendamist, et meetmest saaksid osa ka ettevõtted, keda kriis tabab hiljem. Samas peaks jätkuvalt kehtima põhimõte, et riik kompenseerib töötajale palga osaliselt ja praeguste kokkulepete põhjal kahe kuu ulatuses," ütles Kokk Postimehele.