Suri Maret-Mai Otsa-Višnjova

Maret-Mai Otsa-Višnjova. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Laupäeval, 2. mail suri 89aastasena aastakümneid Ida-Virumaal kehalise kasvatuse õpetajana töötanud  Eesti korvpalliajaloo teenekaim naiskorvpallur, maailmameister ja neljakordne Euroopa meister Maret-Mai Otsa-Višnjova, teatas korvpalliliit. 

22. veebruaril 1931. aastal sündinud Maret-Mai Otsa-Višnjova lõpetas 1950. aastal Tartu 3. keskkooli ja 1955. aastal Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna. 1949. aastal hakkas treenima Edgar Naaritsa käe all Tartu ülikooli naiskonnas. Eesti koondises mängis ta aastatel 1949-1963. Tartu ülikooli naiskonnaga tuli ta seitsmel korral Eesti meistriks.

Aastatel 1952-1960 kuulus ta keskmängijana Nõukogude Liidu koondisse, kus ta oli aastaid üks stabiilsemaid mängijaid. 1959. aastal tuli ta maailmameistriks. Euroopa meistri tiitli võitis ta nelja korral: 1952., 1954., 1956. ja 1960. aastal.

1963. aastal asus ta elama Minskisse. Abikaasa juhendamisel võistles 1963-67 Valgevene koondises ja tuli Minski Dünamo koosseisus viiel korral Valgevene meistriks.

Pärast kolimist Kohtla-Järvele mängis ta aastatel 1967-1971 ja 1976 Eesti meistrivõistlustel Eesti Põlevkivi naiskonnas.

Maret-Mai Otsa-Višnjova oli Kalevi Kohtla-Järve laste ja noorte spordikoolis õppealajuhataja (1967-1970) ja Kohtla-Järve 14. ja 16. keskkoolis kehalise kasvatuse õpetaja (1966-1991), aastatel 1991-1994 töötas ta Kohtla-Järve raskejõustikukoolis. 2010. aastal valiti ta  Eesti korvpalli kuulsuste halli.

Omaaegne koondisekaaslane Aime Kraus-Tobi on meenutanud, et Maret-Mai oli Eesti korvpallipubliku lemmik. "Köitsid tema võluvalt naiselik olek, siiras naeratus ja meisterlik mäng. Naiskonnaliikmete hulgas oli ta tagasihoidlik, kindlate veendumustega, alati heasoovlik, konflikte vältiv kaaslane," meenutas ta, lisades, et  lisaks oskustele palliplatsil oli tal loomupärane kunstianne. "Tema linoollõiked, akvarellid, pisiplastika ja eksliibrised pälvisid esikohti taidluskunstnike näitustel ning said kiitvaid hinnanguid spetsialistidelt."

172068 

Mai-Maret Otsa-Višnjova.