Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/05/15/13103785t1h57b8.jpg)
Riik alustab sel aastal Jõhvi ja Toila vahelise 10 kilomeetri pikkuse neljarealise maanteelõigu eelprojekti koostamist, selle ehitamist tuleb aga ilmselt oodata veel vähemalt 6-8 aastat.
/nginx/o/2020/05/16/13104382t1h3002.jpg)
Maanteeamet kuulutas sel nädalal välja Tallinna-Narva maanteel kilomeetritele 162,5-172,5 jääva Jõhvi-Toila vahelise teelõigu eelprojekti koostamise riigihanke. Valdavalt mööda olemasolevat maanteekoridori kavandatav uus laiem maanteelõik algab Jõhvi lääneservast praegusest Edise liiklussõlmest ja ulatub peaaegu Voka ristini.
Kolm suurt mitmetasandilist liiklussõlme
Eelprojekt peab muu hulgas sisaldama põhimaantee 2+2 ehitamise lahendust koos liiklussõlmede, ristmike ja kogujateedega ning jalg- ja rattateid.
Kümne kilomeetri pikkusele maanteelõigule on kavas rajada kolm viaduktidega liiklussõlme: Jaama tänava ja Kotinuka tee ristumispaika, Jõhvi idaserva, kus saavad maanteega kokku Narva maantee ja Jõhvi ümbersõidutee ning kuhu on kavandatud ka üle raudtee viiv viadukt, ning kolmanda sõlmega ehitatakse mitmetasandiliseks Toila ristmik. Lisaks kavandatakse tunnelit või viadukti ka kergliiklustee jaoks. Ulukitele mõeldud ökodukti rajamise vajadus selgub uuringu ja keskkonnamõju hindamise tulemusel.
ANTI PALMI
Eelprojekt tagab valmisoleku ehitamiseks, kui selleks rahavood avanevad.
Maanteeameti Ida teehoiu osakonna juhataja Anti Palmi ütles, et Jõhvi ja Toila vaheline lõik läheb Ida-Virumaal esimesena maantee neljarealiseks ehitamise eelprojekteerimisse. "See tagab valmisoleku ehitamiseks, kui selleks rahavood avanevad. Ilma eelprojektita ei saa ühtegi edasist otsust vastu võtta. Lisaks vajab täpsustamist ka teemaplaneering, et see oleks uuringutega kooskõlas ja saaks vajalikud maad omandada − kõik see võtab aega," rääkis ta.
Ehitamist tuleb oodata veel aastaid
Praeguste plaanide järgi võib Palmi sõnul selle maanteelõigu ehitamine alata aastatel 2026-2028, aga täpsemalt sõltub see otsustest, mida poliitikud teevad. "Meile on antud suunised, et kolme pealinnast väljuvat maanteed tuleb arendada."
Eelmise aasta lõpus avalikustatud riikliku teehoiukava projektist tuleb välja, et kui Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Tartu maantee on kavas neljarealiseks ehitada aastaks 2030, siis Ida-Virumaal lähevad suuremad tööd lahti alles kümne aasta pärast.
Majandusminister Taavi Aas selgitas tookord, et kõike korraga ei jõua teha ja Ida-Virumaal tuleb lihtsalt oodata. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete peaspetsialist Taavi Audo lisas, et lõikude ehitamise prioriteete määravad liiklussagedused, rahastusvõimalused, maavarade ja spetsialistide olemasolu ning TEN-T [üleeuroopalise teedevõrgustiku teede] määruse tähtajad. "Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu maantee tuleb TEN-T määruse järgi varem välja ehitada kui Tallinna-Narva tee, mistõttu alustataksegi nende teede ehitamist varem. Tallinna-Narva maantee on kavas täies mahus välja ehitada 2035. aastaks," edastas ta.
EKREsse kuuluv riigikogu liige ja Ida-Virumaa endine maavanem Riho Breivel kinnitas, et püüab oma erakonna ministreid veenda selles, et vähemalt Jõhvi ja Toila vahelise lõigu ehitus algaks varem kui alles kuue või kaheksa aasta pärast. "Mina taon seda rauda edasi, et kogu Jõhvi ja Narva vahelise lõiguga tuleb edasi liikuda kiiremini, aga selle asjaga on, nagu on," sõnas ta, tõdedes, et paraku on enamik Ida-Virumaa saadikurühma kuuluvatest riigikogu liikmetest passiivsed. "Võitleme Ida-Virumaa asjade eest põhiliselt koos Katri Raigiga, olgugi et ta pole meie erakonnas ega koalitsioonis. Teised on selles tunduvalt vaiksemad," märkis ta.