Karupere tuustis Vasknarva kalmistul sipelgapesi

Jahimeeste rajakaamerate ees toimetavad karud päris sageli; need mõmmikud on jäädvustatud 5. mail.

FOTO: Maidla jahimeeste rajakaamera

Teisipäeva hommikul nägi Vasknarva elanik kohalikul kalmistul kahe pojaga emakaru; loomad olid sipelgapesad laiali tuustinud.

"Esimest korda olevat sealkandis karusid nähtud umbes kolm nädalat tagasi, siis olnud emakaru nelja pojaga. See inimene, kes mulle täna hommikul helistas, nägi kalmistul kahe pojaga karu," rääkis Alutaguse vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Martin Miller.

Seda, et tegemist võis olla kahe erineva karuperega, Miller ei usu: "Võibolla olid viimasel korral kaks poega kusagil kaugemal, või siis väidetav esimene nägija pisut liialdas," pole ta nelja pojaga karu näinud inimesega ise suhelnud.

Kalmistul tõmbasid karud sipelgapesad laiali, muud pahandust nad seal teadaolevalt ei teinud.

"Meie kandis on suurim karupopulatsioon, eks neid ikka nähakse. Kui karu just küla keskele ei tule, siis pole tema nägemine isegi kusagile teatamist väärt. Seekord olid nad küll kalmistul, aga see on ka üsna metsa sees, nii et midagi üllatavat tegelikult ei ole."

Miller teavitas kalmistut väisanud karuperest küll nii keskkonnaametit kui maakonna jahimeeste seltsi, ent ei arvagi, et keegi midagi ette peaks võtma.

"Pole mõtet paanikat tekitada; sellises piirkonnas elades või käies tuleb paratamatult arvestada, et võib metsloomadega kokku puutuda.   Silmad tuleb lahti hoida ja peab teadma, kuidas ühel või teisel puhul käituda," rõhutas Miller.

Kuidas karuga kohtudes käituda

  •  Ära jäta kunagi oma maja, suvila või telkimisplatsi juurde toidujäätmeid. Ära jäta ka toiduaineid ööseks välja.
  •  Looduses liikudes  tee aeg -ajalt häält või kolista millegagi. Annad sellega karule aega eest ära minna.
  •  Kui näed karupoega või -poegi, taandu kohe. Kui satud ema ja poegade vahele, oled väga suures ohus; ürita taganeda selles suunas, kust tulid.
  •  Kui tead, et karu luusib sinu majapidamise ümber, tee õhtul välja minnes kõva lärmi.
  •  Ära lase koera üksinda metsa ringi jooksma. Vabalt ringi liikuv koer satub varem või hiljem karule peale.
  •  Karuga kohtudes tagane aeglaselt ja vestle karuga rahulikul toonil. Karu hoiatab enne rünnakut, tõustes tagajalgadele ja urisedes valjuhäälselt. Kisa ja valju häält tõlgendab karu agressioonina. Ära vaata karule silma, loom võtab seda kui kuytset võitlusele.  Ära roni puu otsa (karu ronib palju paremini ja kiiremini).
  •  Kui  juhtub halvim ja karu ründab, siis heida pikali ning kaitse pead ja kaela kätega. Teeskle surnut. Joosta ei ole mõtet, karu on igal juhul kiirem.

Allikas: Eesti jahimeeste selts

Ida-Viru jahimeeste seltsi juht Marko Vinni soovitab Vasknarva - ja tegelikult ka teiste maapiirkondade - elanikel toidujäätmeid välja mitte jätta, et need karusid elamutele lähenema ei peibutaks.

"Päris kindlasti ei tohi karusid toitma hakata - ka seda on ette tulnud," märkis ta.

Kolme ja neljagi pojaga karud pole enami midagi haruldast.

FOTO: Maidla jahimeeste rajakaamera

Karusid nähakse üha sagedamini, seda ka inimasustuste lähikonnas.  Oma osa selles on kindlasti ka loomade elupaiku kahandavatel lageraietel, ent karusid lihtsalt ongi palju ja tundub, et kohati ei mahu nad enam metsa ära.

Vasknarva karude kusagile kaugemale peletamine (nagu seda hiljaaegu  üritati Tallinnas Haaberstis nähtud karupere puhul) pole Vinni sõnul üldse teema: "Nad ju ongi metsas,  oma  põlisel asualal. Pealegi pole nad seal praegu ka mingit pahandust teinud."

Inimesele karu Vinni sõnul üldjuhul ohtlik ei ole; ohtlikuks võib olukord muutuda siis, kui inimene kogemata emakaru ja poegade vahele satub.

Tagasi üles