Elektrijaamade suitsugaasid on plaanis suunata Auvere tulevase agropargi kasvuhoonetesse

Auvere agropargi eeskujuks on Hollandi Westlandi piirkond, kus asuvad maailma suurimad kasvuhoonealad. Foto: alamy.com

Elektrijaamade naabrusesse kavandatava agropargi eesmärk koguda kokku põlevkivitootmisest suitsugaasid, puhastada ja suunata need kasvuhoonetesse.

Ida-Virumaal puhastatud süsihappegaasi saab suunata kasvuhoonetesse, mis tulevikus võiksid laiuda endise Narva karjääri territooriumil. "Taimedele on paremate kasvutingimuste tagamiseks vaja rohkem süsihappegaasi," ütleb Kuusmik.

See on üks osa IVIA tulevikunägemusest, mille ettevalmistustega on tegeldud viimased kaks aastat. Projekti käivitumisel on eesmärk koguda kokku põlevkivitootmisest suitsugaasid, puhastada ja suunata need kasvuhoonetesse. Asukoha oluliseks eeliseks on võimalus kasutada ära Narva jõe veeressurss, põlevkivisektori jääksoojusenergia ning võimalus luua elektri otseliinid ja tarbida elektrit ilma võrgutasuta. 

Ideaalis saab agropargist tõeline ringmajandusprojekt, kus põlevkivisektorist maha jäänud väheväärtuslikel aladel kasvatatakse taimi ja linde, vetikaid ja kalu. 

27. mail kogunev Narva-Jõesuu volikogu hakkab arutama detailplaneeringu algatamist. Kui see läheb edukalt, algavad 3-4aastase projekti arendustööd: detailplaneerimise protsess, maa omandiküsimuste lahendamine, infrastruktuuri ehitamine.  

"Samalaadne majandusmudel on realiseeritud Hollandis Westlandi maakonnas, mis on sisuliselt katmikaladega kaetud. Kui seal on kasutusse võetud kasulikud põllumaad, siis Ida-Virumaal saame kasutusse võtta endise karjääri rekultiveeritud maa, ehitada kasvuhooned piirkonda, kus valgusreostus ei sega inimesi," selgitab Kuusmik.  

Auvere agropark

Eelised 

* Naabruses veeressurss Narva jõe näol.

* Auvere jaama soojusenergia basseiniveeks, kütteks, kastmisveeks.

* Elektri otseliinide rajamise võimalus (elekter võrgutasu võrra odavam).

* Rekultiveeritud Narva karjääri alade kasutuselevõtt (ca 1500 ha).

* Häiringud ei ulatu elanikeni (valgus, müra, lõhn vm).

* CO2-tehas lokaalseks taimekasvatuseks.

* Tuhk väetiste tootmiseks.

* 330 kV alajaam − võimalus suuremahuliste alternatiivenergiaprojektide jaoks.

* Mastaabiefektist tulenevad ringmajanduse lahendused.

Sihtgrupid

* Taimekasvatus (juurviljad, istikud vm).

* Vetikakasvatus.

* Putuka-, linnukasvatus.

*Vesiviljelus (kalakasvatus sisetingimustes).

* Söödatootmine.

* Bioväetiste tootmine.

* Rohelise energia tootmine (päikeseenergiajaamad + mikrotuulikud).