Kolm inimest loovutasid kelmidele suured rahasummad

Politsei.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Neljapäeval teatasid järjekordsed kolm Ida-Virumaa inimest politseile, et kelmid on nende pangaarveid tühjendanud. Üks inimene kaotas  5700, teine 2600 ja kolmas 1390 eurot.

Kõigil kolmel juhul kasutas kurjategija viimastel nädalatel levinud skeemi. Kannatanu saab kõne väidetavalt pangatöötajalt, kes väidab, et tema kontol on tehtud kahtlaseid tehinguid ja küsib paroole, et panna konto kinni. Kelmide jutu õnge läinud ähmis inimesed ongi andnud neile ligipääsu oma pangaarvele ja jäänud rahast ilma. 

Sarnaste praegu levivate petukõnede eest hoiatavad pangad praegu nii oma kodulehel kui ka internetipankades.  

Swedbank tuletab meelde, et pank ei küsi kunagi oma klientidelt eeltoodud andmeid. Kui klient saab sellise kõne, siis kindlasti ei tohiks helistajale anda oma kaardiandmeid. Kui klient on aga oma kaardiandmed ekslikult petturitele andnud, tuleks kindlasti teavitada panka (telefonil 6 310 310) ning oma kaart sulgeda. 

Luminori panga finantskuritegevuse tõkestamise Eesti üksuse juht Kaarel Paabut annab neli soovitust, kuidas kahtlaste kõnede puhul tegutseda. 

1. Ole teadlik sellest, mida pangatöötaja kunagi ei küsiks. Kõige olulisem on meeles pidada, et pank ei küsi kunagi oma kliendilt tema kontonumbrit ja maksekaardi andmeid - näiteks kaardinumbrit ja kaardi tagaküljel olevad CVC-koodi. Samuti ei küsita kliendilt internetipanga juurdepääsu paroole. Kui olete saanud sellise kõne, siis ei ole kindlasti tegemist pangatöötajaga ning sellest tuleks koheselt teavitada panka ja politseid.

2. Jälgi telefoninumbrit, millelt sulle helistatakse. Petturid võivad helistada nii Eesti kui ka välismaa numbrilt, kuid kindlasti tuleb meeles pidada, et pangatöötaja ei helista kunagi välismaal registreeritud numbrilt. Seega pöörake tähelepanu, kas helistaja number algab Eesti suunakoodiga, milleks on +372.

3. Kõneleja keel ja suhtlusviis. Enamasti ei räägi petturid eesti keelt ning seetõttu kipuvad nad otsima vabandusi selles keeles mitterääkimiseks. Eesti pangatöötaja ei keeldu kunagi suhtlemast kohalikus keeles. Samuti on petturite suhtlusviis tähelepanu äratav ja pealetükkiv.

4. Helista ise panka tagasi. Juhul kui te pole veendunud, et teile helistas pangatöötaja ning kahtlustate petturlust, siis katkestage kõne ning helistage ise panga ametlikule telefoninumbrile. Õiged telefoninumbrid leiate panga kodulehelt. Panga tegelikule töötajale olukorda selgitades saate teada, kas vastuvõetud kõne pärines tõesti pangast või oli tegemist pettuse katsega. Lisaks annab pangatöötaja teile informatsiooni, kuidas edasi tegutseda.

Juhul kui olete siiski pettuse ohvriks sattunud ning petturitele raha kandnud või teie kontolt on raha kadunud, siis tuleb sellest võimalikult kiiresti teavitada panka. Parimal juhul on võimalik tehing ja edasised maksed peatada. Samuti tuleb panka teavitada, kui olete kaotanud oma pangakaardi või on sattunud see valedesse kätesse. Sellisel juhul tuleb kaart kohe internetipangas blokeerida või helistada selle tegemiseks panka. 

Tagasi üles