Päite loomapargis kosuvad rebane ja hulganisti kassipoegi

Loodetavasti paraneb see õnnetu rebane nii hästi, et pääseb metsa tagasi.

FOTO: Ksenia Klotškova

Päite loomaparki jõuab lisaks arvukatele kassipoegadele ka metskitsi ja siile ning sekka mõni lind ja rebane.

"Kasse ja kassipoegi tuuakse meile kõige rohkem Sillamäe ja Narva ümbruse suvilatest. Kevadel võetakse kass, sügisel, kui suvilast ära minnakse, jäetakse kass maha, mõni inimene toidab neid, kass saab pojad..." räägib Päite loomapargi perenaine Ksenia Klotškova pikki aastaid kestnud ja aina korduvast mustrist.

Kasside steriliseerimisest ei taha osa nn loomaomanikke kuuldagi − see olevat loomuvastane. Või siis liiga kallis. Või mõlemat.

Päite loomapark on lähima ümbruskonna kasside steriliseerimise oma südameasjaks võtnud.

"Kord kuus tuleb üks Tallinna loomaarst terveks päevaks meie juurde, teeb neid operatsioone siin kohapeal soodushinnaga. Kõiki Ida-Virumaa kasse me muidugi steriliseerida ei jõua, aga anname endast parima."

Kui kassipoegadele on lihtsam kodu leida, siis täiskasvanud kassidega, kes on ka poolmetsikud, on asi üsna lootusetu.

"Meil on praegu 15 sellist kassi, kellele me enam eriti ei loodagi kodu leida. Oma maja on neil olemas, praegu ehitame aedikut, et nad saaksid ka õues olla − muidugi nii, et nad põgenema ei pääseks."

Loomapargis, pigem küll varjupaigas, elasid veel mõni päev tagasi kaks metskitse - üks oli saanud autolt löögi, teine rebaselt pureda. Teisipäevaks olid nad piisavalt kosunud ja lasti metsa tagasi.

Ajutised asukad on ka kaks Sillamäelt toodud siili, kelle ema ja kaks pesakonnakaaslast veel linnas elades surid. Pisikesed siilipojad peavad veel natuke kasvama, enne kui suudavad metsas omapead hakkama saada.

Loomapargis on ka rebane, kes jõudis sinna ääretult halvas seisundis: peahaava, vaklade ja keskkõrvapõletikuga. Operatsioon ja ravi on teda kõvasti aidanud, ent pead hoiab loomake kõrvapõletiku tõttu endiselt viltu ja loomaarst pole kindel, kas see päriselt möödubki.

"Ootame ja vaatame, loodame parimat," ütles Klotškova. "Kui tal see probleem ära ei kao, siis loodusesse teda lasta ei saa. Endale me teda jätta samuti ei saa − meil pole selleks luba. Võib-olla oleks Elistvere loomapark nõus teda endale võtma... Kõige parem, kui ta ikka metsa tagasi pääseks."

Vahel harva tuuakse Päitele ka linde, viimati nooruke tuuletallaja, kes küll kahjuks ööd üle ei elanud.

"Linde me eriti võtta ei taha − ma ei tea nendest midagi, me ei oska neid aidata," tõdes Klotškova.

Kaks Venemaalt pärit tuvi (päritoluriik on rõngastel kirjas) on küll praegugi loomapargis, aga nendel ei paista midagi viga olevat − vahest lendavad pärast puhkamist edasi.

"Kõige kurvem on see, kui loom jõuab meie juurde halvas seisus, me ravime teda − ja ikkagi ta sureb ära," räägib Klotškova kassist, kellele tehti operatsioon ja vereülekanne ning kes ikkagi vastu ei pidanud.

Loomapargis tuleb teha ka raskeid otsuseid ja loomi magama panna. Näiteks liikluses viga saanud metskitsi, kellest vaid väike osa oleksid võimelised hiljem looduses toime tulema.

Et hädaliste aitamisega, sealhulgas raviarvete tasumisega paremini hakkama saada, korraldab Päite loomapark septembri alguses jälle heategevuspäeva. Loomapargi külastamiseks ja seal pakutavate põnevate tegemiste vaatamiseks sel päeval piletit ostma ei pea, küll aga on väljas annetuste kast ning osta saab koduköögis valminud tooteid.

Tagasi üles
Back