Jõhvi ja Kohtla-Järve linnapildid muutusid värvilisemaks

Irina Kiviselg
, ajakirjanik
Copy
Festivali pikim joonistus "Minu Jõhvi" − nõnda väljendasid oma tundeid noortelaagrist osavõtnud.
Festivali pikim joonistus "Minu Jõhvi" − nõnda väljendasid oma tundeid noortelaagrist osavõtnud. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Nädal aega Jõhvis ja Kohtla-Järvel töötanud eri maade kunstnikud kandsid igavatele hallidele seintele värvilisi taieseid ning kummutasid stereotüübi, nagu oleks grafiti midagi halba.

Kunstnike ja vabatahtlike jõupingutuste tulemusel omandas uue ilme kuus hoonet. Nüüd on möödujail, mida silmadega nautida: eredad joonistused kutsuvad peatuma ja neid lähemalt vaatlema, tekitades erisuguseid emotsioone. Ja see ongi peamine.

Eesti tänavakunstik Lex Zooz tegi Jaama 38a paiknevale trafoalajaamale maali "Kivised kaldad", millest on nüüdseks saanud selle tänava kaunistus.
Eesti tänavakunstik Lex Zooz tegi Jaama 38a paiknevale trafoalajaamale maali "Kivised kaldad", millest on nüüdseks saanud selle tänava kaunistus. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

"Vähim kasu meie tehtust on see, et kaunistasime ära hallid seinad, kõige suurem aga see, et näitasime linlastele: tänavakunstnikud on olemas ja neid võib usaldada," ütles üks autoritest Kopylove (Vladimir Kopõlov). "Mõned korteriühistud kannavad fassaade renoveerides seintele graafilisi elemente, kuid need joonistused ei tekita mingeid emotsioone. Kunstniku loodud pilt aga paneb inimestes midagi liikuma: ühed on vaimustuses, teistele ei meeldi. Kuid nii üks kui ka teine on hea, sest see ongi linnaruumi areng, äratab huvi uurimise ja võrdlemise vastu. Möödujad astusid sageli minu juurde ning palusid mul joonistada lilli ja seeni, tüdrukuid ja oravaid − selline on kohtlajärvelaste ettekujutus tänavakunstist. Kuid me olime kokku tulnud riigi eri paigust, esindades eri stiile, ning ma loodan, et meie töö tulemus näitab tänavakunsti loomingulist jõudu."

Pärnumaalt pärit Liisi Grünberg realiseeris oma fantaasiad Kalevi tänava Valentini poe ühel seinal. Kohalikele meeldib tema loodud taies väga, kuid nüüd jäävad veelgi teravamalt silma teised uuendamist vajavad seinad.
Pärnumaalt pärit Liisi Grünberg realiseeris oma fantaasiad Kalevi tänava Valentini poe ühel seinal. Kohalikele meeldib tema loodud taies väga, kuid nüüd jäävad veelgi teravamalt silma teised uuendamist vajavad seinad. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kopylove ja tema kolleegid kinnitavad, et töötada oli puhas nauding: festival toimus kõrgel tasemel, korraldajad olid kõige eest hoolt kandnud. Kõige suuremat rõõmu teeb aga see, et palju oli sponsoreid, tänu kellele said kunstnikud kvaliteetsed värvid − nende looming jääb nüüd pikaks ajaks inimesi rõõmustama.

Kollektiivne looming "Minu Jõhvi"

Jõhvis toimus kolmepäevane noortelaager, millest võttis osa 20 inimest maakonna eri linnadest. Tänavakunsti tehnikaid tutvustasid neile pealinnast pärit kunstnikud Andreas Luigas ja Allan Luberg. Pärast korraldatud ajurünnakut suundus rühm viimasel päeval juhendajate saatel Puru tee 60meetrise garaažide seina juurde ning maalis selle üle, pannes oma kollektiivsele loomingule pealkirjaks "Minu Jõhvi".

Täidavad oma lubaduse

Kahjuks ei saanud koroonaviiruse tõttu kohale tulla kunstnikud Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Ukrainast, seetõttu jäi neli objekti ajutiselt kunstiteosest ilma: oodata tuleb Jõhvi vene põhikooli, Kohtla-Järve Maleva põhikooli, Jõhvi raudteetunneli ja Ahtme kunstide kooli seintel. Ent niipea kui eskiiside autoritel avaneb võimalus kohale tulla, saavad needki tehtud.

Narvalase Kopylove'i töö Kohtla-Järvel Kalevi tänav 25 asuva taarapunkti välisseinal on värvide poolest vaoshoitud, kuid sellest hoolimata stiilne.
Narvalase Kopylove'i töö Kohtla-Järvel Kalevi tänav 25 asuva taarapunkti välisseinal on värvide poolest vaoshoitud, kuid sellest hoolimata stiilne. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

"See, et Jõhvi vene põhikooli kaunistamine edasi tuli lükata, on isegi hea," sõnas Jõhvi vallavalitsuse haridus-, kultuuri-, spordi- ja noorsootöö nõunik Maria Laanemäe. "Suur grafiti peaks ulatuma üle kahe seina, kuid neist ühe külge ehitatakse trepp, seetõttu tuleb eskiisi ilmselt muuta."

Positiivsed hinnangud

Hinnangud kunstnike loomingule on nii Jõhvis kui ka Kohtla-Järvel olnud väga positiivsed. Kohtla-Järve peaarhitekti Rita Burenkova sõnul on see olnud väga positiivne kogemus, mis pälvis rohkelt vaimustunud vastukaja, ning paljud korteriühistud ja eramute omanikud soovivad nüüd samuti, et nendegi hoonete seinad kaunistatud saaksid.

Soome tänavakunstnik Laura Lehtinen andis uue ilme Jõhvis Hariduse 8a paiknevale trafoalajaamale. Paneb ju naeratama?
Soome tänavakunstnik Laura Lehtinen andis uue ilme Jõhvis Hariduse 8a paiknevale trafoalajaamale. Paneb ju naeratama? Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Ka Maria Laanemäe usub, et "Rural Urban Art" on linnamaastikku mitmekesistanud. Temale endale avaldas kõige sügavamat muljet ümberkujundatud Jaama tänava trafoalajaam.

"Võrus ja Tallinnas on grafitiga kaunistatud paljude kortermajade fassaadid. Tahaks, et see kunst ka meie piirkonnas areneks," jagas Laanemäe. "Ka Jõhvis on nüüd huvilisi tekkinud, kuid siin on palju tehnilisi asjaolusid. Paljud tahavad, et seda tehtaks tasuta, pildi aga valivad nad ise välja. Ent igal kunstnikul on ju oma visioon, nad ei tööta raha pärast ning me ei peaks neile oma tingimusi dikteerima. Peale selle kulub suurtes majades palju raha tõstukite üürimiseks ning ilmselt peaksid ühistud siin ka ise rahaliselt osalema. Lühidalt öeldes tuleb leida kuldne kesktee, mis rahuldaks kõiki osapooli. Nii et hakkame tänavakunstifestivali jätkamise üle läbirääkimisi pidama. Kaalume eelarvevõimalusi, ehk seome selle projekti oma kunstikooliga. Olen veendunud, et noorte suvise vaba aja sisustamise korraldamine peaks olema suunatud suuremale hulgale ja eri vanuserühmadele."

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles