:format(webp)/nginx/o/2020/09/30/13381459t1h6cbb.jpg)
Seni põhiliselt prügi käitlemisega tuntud Ragn-Sells soovib elektrijaamade ladestatud tuhast hakata lubjakivi tootma.
Ragn-Sells puuris koostöös Inseneribüroo Steigeri ja Tartu ülikooli teadlastega Narva elektrijaamade tuhavälja, et saada teada, kas aastakümneid seisnud tuhast saab toota samaväärset ülipuhast lubjakivi nagu värskest tuhast.
Vana tuha võimalused
"Puurisime ladestu terves ulatuses läbi, et saaksime seda kihtide kaupa uurida ja katseid teha," ütles Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna. "Mäes olev tuhk on juba seal pikalt seisnud ja võib keemiliselt koostiselt olla natuke teistsugune kui värske tuhk. Positiivne on see, et tuha käitlemiseks loodud tehnoloogia sobib nii värske kui ka ladestatud tuha jaoks."
Kiirustada pole mõtet, teadus tahab täpsust.
Rain Vääna
Tartu ülikooli teadur Riho Mõtlep ütles, et senised püüdlused taaskasutada põlevkivienergeetikas tekkivaid jäätmeid on seni koondunud nn värskele tuhale. Koostiselt aga võiks ka ladestatud tuhal olla ümbertöötamiseks hea potentsiaal.
Katsete esimesi tulemusi loodetakse novembris.
"Kiirustada pole mõtet, teadus tahab täpsust," märkis Vääna.
Ühe kilo asemel mõnisada
Ragn-Sellsi tütarfirma, just põlevkivituha väärindamiseks loodud OÜ R-S OSA Service otsib rahvusvahelise hankega koostööpartnerit, kes oleks valmis suuremate tuhakogustega pooltööstuslikke katseid tegema.
"Piltlikult võib öelda, et kui me oma laboris räägime ühe kilo lubjakivi tootmisest, siis pooltööstuslikus katses on jutt mõnestsajast kilost. Maht on oluliselt suurem, sisend on suurem ja nii saame aru, kas suudame kvaliteeti hoida," rääkis Rain Vääna.
Seda tüüpi seadmeid, millega neid katseid teha, on tema sõnul maailmas mitmel pool olemas, mistap loodetakse hankega konkurss tekitada, et parim tegija välja valida.
Volikogu võttis aja maha
Augusti algul esitas R-S OSA Service Narva-Jõesuu linnavalitsusele taotluse põlevkivituha töötlemise käitise eriplaneeringu ja keskkonnamõju hindamise algatamiseks.
Algatamise otsuse eelnõu valmis septembri keskel ja pidanuks eeloleval neljapäeval volikogu istungile jõudma. Istungi päevakorras seda ei ole.
"Võtsime aja maha, lahtisi otsi oli liiga palju," ütles linnavolikogu esimees Aare Objartel arutelu edasilükkamise põhjuseks.
Objarteli sõnul on volikogu komisjonid asja küll arutanud, ent mitte piisavalt põhjalikult.
"Vaatame keemiaettevõtteid tõsisema pilguga; tahame oma otsuste ja nendeni jõudmisega anda ka järgmistele keemiaettevõtetele sõnumi, et siia tulemine ei ole enam nii lihtne nagu vanasti. Põlevkivituhatehase mõttel on küll jumet, aga teisalt tundub see liiga ilus. Millised need võimalikud kõrvalmõjud ikkagi on? Jah, sellele peabki vastama keskkonnamõju hindamine, aga volikogu ülesanne on määratleda, mida me selles hindamises kindlasti näha tahame."
Objartel arvas, et tehase eriplaneering võib jõuda volikogu oktoobrikuisele istungile.
Viis aastat uuringuid
Ragn-Sells kavatseb oma tulevikutehases toota elektrijaamade tuhast ülipuhast lubjakivi. Aastas on kavas kasutada miljon tonni tuhka.
Viis aastat tagasi käivitatud põlevkivituhkade uurimisprojekti jaoks lõi Ragn-Sells Eestis tütarettevõtte R-S OSA Service. Praeguseks on loodud teaduslik konsortsium, milles osalevad uuringute tegemisel ka Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Hiljuti liitus uuringute kaasrahastajana sihtasutus Archimedes.
Ragn-Sellsil on pikaajaline kogemus ringmajanduslahenduste väljatöötamises ja käivitamises. Tänavu mais alustas Ragn-Sells Grupp uue lendtuhkade väärindamise tehase ehitamist Rootsis Stockholmi lähedal.