JUHTKIRI Ettevõtjal pole haigushüvitisteks lisaraha

Kaitsevahendid. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Esmaspäeval tegid kolm riigiametit üleskutse Ida-Virumaa tööandjatele, et need ei lubaks haigusnähtudega töötajaid tööle. 

Iseenesest on selline üleskutse ju mõistlik ja kindlasti on paljud tööandjad juba kevadest saadik kehtestanud sel puhul mingid sisekorrareeglid ja sisse seadnud kaugtöö võimaluse neile, kelle tööülesanded seda võimaldavad. Ettepanek hüvitada töötajale esimesed kolm haiguspäeva rahaliselt on tehtud samuti arusaadavatel põhjustel. Sest praegune haigushüvitiste süsteem, kus haigestumise korral on riik pannud suure osa rahalisest vastutusest töötajale, ei soodusta kuidagi kojujäämist.

N-ö haiguslehele jäämine annab inimese sissetulekule korraliku tagasilöögi, samal ajal kui kommunaalteenuste tasu või laenumakseid ei vähenda sel juhul keegi, pigem võivad väljaminekud suureneda näiteks ravimite ostmise tõttu. 

Oodata, et praegusel majanduslikult ebakindlal ajal on tööandjad valmis aga lisakulutusteks, oleks põhjendamatu optimism. Päästeamet võib muidugi rääkida, kuidas nemad seda teevad, ent vahe on selles, et tegemist on riigieelarvelise asutusega, mis vajaduse korral saab lisakulutusteks ka lisaraha küsida. Eraettevõtja peab opereerima selle rahaga, mida tal teenida õnnestub, ning vaevalt on tal praeguses olukorras põhjust arvata, et sissetulekud kasvavad, kui ta just kaitsemaske või desovahendeid ei tooda. 

Sellest, et pandeemia ajal võiks riik ise ühe meetmena hakata haigushüvitist esimesest päevast maksma, on küll räägitud, kuid paistab, et valitsus seda teemat põhjalikumalt arutada ei soovi.