/nginx/o/2019/01/16/11719780t1hd98e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/11/06/13460431t1hf5f2.jpg)
Tuumajaama ideed arendava Fermi Energia esmakohtumine Lüganuse valla inimestega kolis piirangute tõttu veebikeskkonda ja jäi seetõttu nii osalejate kui küsimuste poolest tagasihoidlikuks.
Lüganuse rahvas mereranda tuumajaama ei taha
OÜ Fermi Energia on Eestisse tuumajaama rajamise mõtet veeretanud juba hea mitu aastat. Võimaliku asukohana on sõelale jäänud neli: üks Kundas, kolm Lüganuse vallas.
Esimesega on Viru-Nigula vallavõimu ja elanikega suheldes kõige kaugemale edenetud, Lüganusel suhtlemist alles alustati. Vallavalitsusse jõudis koostööettepanek kaks nädalat tagasi, elanikega kohtuti esimest korda − paraku mitte otse − neljapäeva õhtul.
Sama võimas kui Auvere elektrijaam
Hakatuseks rääkis Fermi Energia juhatuse liige Kalev Kallemets, kuidas üldse tuumajaama mõtteni ja sellega edasi Lüganuse vallani jõuti.
Et 2018. aasta suvel oli näha, et CO2 hinnad hakkavad ülespoole liikuma. Et Ameerikas ja Kanadas käis põhjalik väikereaktorite arendus. Et Soomes ja Rootsis töötavad tuumajaamad juba aastaid edukalt. Et Eestis on sellealaste teadmistega inimesi. Ja et udujutu pealt pole võimalik midagi arutada ja valitsusele tuleb teha konkreetne ettepanek.
"Kliimamuutus on reaalne ja tõsine asi," rõhutas Kallemets. "Tuuleenergiat on kindlasti vaja ja mitu korda rohkem kui praegu. Aga see energia on väga kõikuv, tuul ei taga varustuskindlust."
Keskkonnaministeeriumi väliõhu ja kiirgusosakonna nõunik Marily Jaska:
/nginx/o/2020/11/06/13460434t1h81a0.jpg)
Riiklikul tasandil praegu ühtegi otsust vastu võetud ei ole; puuduvad nii tuumajaamade rajamiseks vajalik õiguslik raamistik, pädevad asutused kui ka valdkondlikud eksperdid. Enne Eestisse tuumajaama rajamise otsust on vajalik põhjalik riiklik ettevalmistustöö ning avalikkuse kaasamine analüüsi- ja otsustusprotsessi.
Keskkonnaministeerium esitas 25. juunil valitsuskabineti nõupidamisele memorandumi "Tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalused Eestis", mille eesmärk on anda ülevaade tuumaenergiast, selle mõjudest ning tegevustest, mis on vajalikud tuumaenergia võimalikuks kasutuselevõtuks Eestis. Samuti tehti ettepanek moodustada tuumaenergia kasutuselevõtmise vajaduste ja võimaluste kaardistamiseks töögrupp, kuhu kaasatakse esindajaid nii riigi tasandilt, huvigruppidest kui ka kodanikuühiskonnast. Enne selle analüüside ja kaasamise etapi läbimist ei saa Eesti riik otsustada, kas tuumaenergia kasutusele võtta või mitte.
Riikliku tuumaenergia töörühma loomise otsustas valitsus neljapäevasel kabinetinõupidamisel.
Fermi Energia plaanitav 300-400megavatine tuumajaam on umbes samas suurusjärgus võimsusega nagu Auvere elektrijaam.
"Kui Auvere jaamas põletatakse aastas 2,5 - 3 miljonit tonni kütust, selle käigus tekib 1,2 miljonit tonni tuhka ning õhku paisatakse üle miljoni tonni CO2, siis väikereaktor kasutab sama koguse elektrienergia tootmiseks 20 tonni kütust ja atmosfääriheidet sellega ei kaasne," võrdles Kallemets.
Aa, Moldova ja Aidu
Mullu valminud teostatavusuuringuga välistati asukohad, kuhu tuumajaama Eestis kohe kindlasti ehitada ei saaks. Olulisena arvestati näiteks alajaama ja mere lähedust, tugevate looduskaitsepiirangute puudumist, piisavalt suurt maa-ala, kaugkütte ja vesiniku tootmise võimalust ning sünergiat olemasoleva tööstusega.
Ainult neli kohta sõelale jäigi. Kuigi Kundas on plusse kõige rohkem, ei pruugi see parimaks valikuks osutuda.
"Kõige parem koht selgub planeerimismenetluse esimeses etapis, sest alles seal tulevad esile kõik küsimused, millele me peame vastused leidma," ütles Kallemets.
Nõnda uuritakse lähemalt ka Lüganuse vallas sobivaks arvatavaid asukohti: klindi ja mere vahelist ala Moldova külas (tõsi, maad on seal vähe ja vajalikku taristut pole üldse), Aa külas Kohtla-Järve poolkoksiprügila läheduses ja Aidu karjääri piirkonnas.
Mitte minu tagahoovi!
Küsitluste põhjal pooldas uue põlvkonna väiketuumajaama kasutamise kaalumist Eesti elektrienergia varustuskindluse tagamiseks tänavu septembris 58% küsitletutest. Mullu aprillis oli see protsent 51, oktoobris 54.
"See protsent oleks hoopis teistsugune, kui tuumajaam tuleks nende vastajate tagahoovi," ütles üks vallaelanik.
"Saan täiesti aru, et mõte tuumaelektrijaama tulemisest kodu lähedale on väga-väga hirmutav," möönis Kalev Kallemets.
Tema näited Soomest, kus tuumajaama lähikonnas elavate inimeste elukeskkond pole muutunud ning kuhu on elanikke juurdegi tulnud, kuulajaid ei veennud.
"Kuhu need noored inimesed siin Lüganusel tulevad? Nad tahavad head elukeskkonda," ei muuda tuumajaam vallaelaniku hinnangul seda keskkonda kohe kindlasti paremaks.
"Töökohti tahavad nad ka," märkis teine kuulaja.
Töökohti võiks tulevases tuumajaamas olla 75 - 100.
Ükski hüve pole piisav
Hüved, mida valla(elanike)le tuumajaama paketis pakutakse, pole mõne inimese arvates väärt arutamistki: ollakse valmis elektri eest rohkem maksma, peaasi, et tuumajaam kaunist rannajoont rikkuma ei tuleks.
Kallemets tõdes, et kindlasti on inimesi, kellele ükski hüve ei kompenseeri seda, et tema elukeskkonnas toimub mingi muutus.
"Kui mingi lahenduse või asukoha suhtes on tugevalt eitav seisukoht, on väga ebatõenäoline, et midagi üldse tehakse."
Kallemets lubas, et arutelul kuuldud arvamusi võetakse väga tõsiselt ning kindlasti kohtutakse kogukonnaga veel korduvalt.
Loodetavasti ka otse ja vahetult, sest veebikohtumised on paratamatult lahjad ning suur osa vallaelanikest ja teistest huvitatud inimestest jääb neist kõrvale.