Eesti esimene keskkonnaminister Tõnis Kaasik kirjutas mälestusteraamatu

Copy
Tõnis Kaasiku tegemised Ida-Virumaal on andnud tugeva panuse nii siinsesse majandusse kui keskkonda.
Tõnis Kaasiku tegemised Ida-Virumaal on andnud tugeva panuse nii siinsesse majandusse kui keskkonda. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Eesti Vabariigi esimene keskkonnaminister, ühe Eesti suurema ringmajanduskontserni Net Systems Group rajaja Tõnis Kaasik esitles neljapäeval keskkonnaministeeriumis oma mälestusteraamatut "Keskkonna rakkes elu".

Raamat on lugu sellest, kuidas metsavahi pojast sai diplomeeritud looduskaitsja, Kõrvemaal oma töömeheelu alustanud looduskaitseinspektorist Eesti Vabariigi esimene keskkonnaminister ja seejärel ettevõtja, kelle tegemisi ringmajanduses hinnati EY aasta ettevõtja 2019 tiitliga.

Tõnis Kaasiku pikka keskkonnaellu mahuvad töö mitmes nõukogudeaegses ministeeriumis, akadeemiline tegevus Eesti majandusjuhtide instituudis ja Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna filiaali loomine.

Kirjeldatavasse aega jääb Eesti Vabariigi keskkonnainstitutsioonide ja riigijuhtimisstruktuuride ülesehitamine, esimesed sammud riikliku keskkonnapoliitika väljatöötamisel ning selle ühitamisel Euroopas ja kogu maailmas toimuvate protsessidega, liitumine loodus- ja keskkonnakaitselepingute ja -konventsioonidega, osalemine Euroopa ja maailma keskkonnafoorumitel.

Raamat räägib sellest, et looduskaitsja missiooni võib teenida lisaks riigitööle ka ettevõtjana. Seal on ülevaade Eesti keskkonna ühe suurema valupunkti − Nõukogude uraanitööstuse tekitatud radioaktiivse jäätmehoidla ohutuks muutmisest ja kunagi suletud Sillamäe muutmisest rahvusvaheliseks sadamaks ja avatud linnaks.

Lugeda saab ühe Eesti suurema ringmajanduskontserni Net Systems Group sünnist, mille ettevõtetes Sillamäel, Kiiul ja Raplas töödeldakse aastas kümneid tuhandeid tonne vanu pliiakusid, kasutuks muutunud elektri- ja elektroonikaseadmeid ja plastijäätmeid ning toodetakse kiire interneti jaoks vajalikke mikrotorusid.

Raamat tutvustab Tõnis Kaasikule 2018. aasta kultuurisõbra tiitli toonud ettevõtmisi Saka mõisakompleksi taastamisel ja baltisakslastele pühendatud mälestusmärgi rajamisel Põhja-Eesti pankrannikul.  

Tagasi üles