Asendusõpetajate leidmine tekitab koolidele peavalu

Tatjana Ait loodab asendusõpetajate programmist leida Jõhvi gümnaasiumisse keemiaõpetaja. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Asendusõpetajate programm laieneb Ida-Virumaale, et siinsetele koolidele oleks pakkuda appi kohalikke inimesi.

Ida-Viru haridusklaster on astunud samme, et mitmes piirkonnas aktiivset kasutust leidnud asendusõpetajate vahenduse programm leviks ka meie regioonis.

Jõhvi gümnaasiumi direktor Tatjana Ait ütles, et sõlmis programmiga juba lepingu: kool soovib leida uuest aastast keemiaõpetaja, et vähendada koormust Kristelle Kaarmal, kes on ametis ka õppejuhina.

Nii lühem kui pikem asendus

"Kui programm pakuks ainult lühikest asendust haiguste puhul, siis poleks võib-olla liitunud, sest sellistel juhtudel on võimalik kollektiivist asendaja leida. Mulle meeldis, et asendusõpetaja on võimalik võtta ka pikemaks ajaks. Sel juhul võib tulla ka Tallinna inimene − mõni tudeng või pensionär −, kes üheks või kolmeks päevaks ei tuleks," rääkis Ait, lisades, et teenus ei ole koolile tasuta, aga see on taskukohane. 

Asendusõpetajate programmi tegevjuht Gerli Neppi kinnitas, et Ida-Virumaa võiks olla järgmine piirkond, kuhu laieneda. Selleks on vaja suuremas mahus värbamist, et ka kohapeal asendusõpetajaid leida. "Praegu on meil partnerkoole 12 maakonnas, nüüdsest ka Ida-Virumaal. Meil on igas maakonnas juba teatud hulk asendusõpetajaid, aga näeme, et vajadus on tunduvalt suurem."

Haridusklastri mõte on teha maakonnaüleseid asju ja näha suuremat pilti, mida meil on juurde vaja. 

Kerda Eiert

Praegu on rohkem kui tuhande asendusõpetaja seas pedagoogilise eriala tudengeid, kes saavad asendusõpetajana head praktikat, proovides eri vanuseastmeid ja koolikultuure. Samuti pensionile jäänud õpetajaid, kes soovivad olla koolis osakoormusega, reguleerides ise hooajaliselt oma töömahtu. Asendusõpetajate peres leidub ka tippjuhte ja ülikoolide õppejõude.

"On ka inimesi, kes on õppinud õpetajaks ja töötavad erasektoris. See annab võimaluse oma praegust tööd jätkata ja samal ajal olla seotud sellega, mida on kunagi oma erialaks valitud. Meeldiv on tõdeda, et mõni on jäänud osakoormusega püsivalt õpetama," rääkis Neppi.

Eriolukorra ajal katsetatud distantsõpe avas tema sõnul uusi võimalusi. Ühest küljest on see uus viis, mida kool saab kasutada, kui õpetaja läheb näiteks päevaks koolitusele. Teisalt võib see lihtsustada ka asendusõpetajate leidmist. Neppi tõi näiteks, et kui aasta tagasi pakuti saksa keele õpetajat, kes oleks andnud Brüsselist veebitunde, polnud kool selleks valmis. Nüüd ilmselt oleks.

"Praegugi arutame koolidega, et kui me kontaktõppes matemaatikaõpetajat ei leia, siis kas võiks olla variant distantsõppes õpetaja mujalt. See on täna lahendus ja võimalus, sest matemaatikaõpetaja leidmine on suur väljakutse. Ja kui Ida-Virumaal soovitakse rohkem eesti keele oskusega õpetajaid, siis suurem tõenäosus on neid distantsilt sisse tuua, kui kohapealt leida."

Õpetajate puudusele otsitakse lahendusi

Ida-Viru haridusklastri uue juhi Kerda Eierti sõnul vajaksid asendusõpetajate programmi kõrval maakonnas laiemat kandepinda teisedki haridusalgatused, mis on end tõestanud ja koole toetaksid. "Iga kool ajab oma asja, aga klastri mõte on teha maakonnaüleseid tegevusi ja näha suuremat pilti, mida meil on juurde vaja."

Nii sihitakse ka Edumuse haridusprogrammi, mis aitab samuti leevendada õpetajate puudust ning tuua kooli praktikuid, kes õpetaksid oma põhitöö kõrvalt.

"Lisaks on kavas teha tihedamat koostööd "Noored kooli" programmiga. Kindlasti soovime, et Ida-Virumaal alguse saanud haridusprogramm "Ettevõtlik kool" laieneks rohkematesse haridusasutustesse. "Ettevõtlik kool" on ennast väga palju tõestanud, on välja töötanud oma koolitused, standardid ja hindamise kriteeriumid. Omavalitsusel endal on raske oma kooli taset hinnata ja miks me peaksime hakkama jalgratast leiutama, kui see on tegelikult olemas?" arutles Eiert, kes töötab ka Toila abivallavanemana. 

Tema kinnitusel ei saa haridusklaster üle ega ümber ka koolivõrgu teemast. "Üks asi on tervikvaade, kui palju on maakonnas vaja põhikoole ja gümnaasiume; teine on õppekeele teema, kus haridusklaster peab ka kaasa rääkima."

Maakonnas tervikuna tuleb veel tegelda õpetajate järelkasvuga.

"Üks võimalus on välja töötada motivatsioonipakett, millega uusi õpetajaid meelitada, ja see omavalitsustele välja pakkuda. Oluline on üheskoos panustada ka keeleõppesse. Ida-Virumaa arengustrateegias on välja toodud eesmärk, et meie koolilõpetajal on suus vähemalt kolm keelt, aga praktikas ei ole meie noorte keeleoskus piisav. Haridusklaster võiks olla just see, kes valupunktidele vajutab ja mõtleb välja sammud, kuidas meie koolid sinna jõuaksid."

Eiert tõdes, et lähiajal tuleb välja sõeluda kindlad suunad ja tegevused, mille elluviimiseks küsida rahastust õiglase ülemineku fondist.