Põlekivitööstus tõi eelmisel aastal riigikassasse 121 miljonit eurot

Põlevkivitööstuse poolt makstavastest keskkonnatasudest jõuab Ida-Virumaale tagasi vaid üks kümnendik. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Hoolimata põlevkivielektri tootmise järsust vähenemisest, tõi põlevkivitööstus 2019. aastal riigikassasse 121 miljonit eurot.  

Reedel veebis ilmunud "Põlevkivitööstuse aastaraamat" annab muu hulgas teada, et mullu töötas põlevkivisektoris 6530 inimest. 

2019. aasta oli põlevkivitööstuse jaoks murranguline: põlevkivist elektri tootmine vähenes aastaga 54 protsenti. Samal ajal kasvas põlevkivist vedelkütuste tootmine, mis ulatus läbi aegade rekordilisele tasemele − 1,17 miljoni tonnini.  

Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse juhataja Kalle Pirki hinnangul kajastab 65-leheküljeline aastaraamat põhjalikult, kuidas mõjutab seda majandusharu turutingimuste muutumine ja kui suur mõju on regulatsioonide muutmisel. 

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter märkis, et nüüd, kus Eesti Energia tegi uude õlitehasesse investeerimise otsuse, töötab ettevõte koostöös ülikoolide ja Eesti teadlastega Enefiti tehnoloogia edasiarendamise nimel. "Juba praegu suudame pürolüüsiprotsessis töödelda vanarehve ja potentsiaalselt ka jäätmeplasti − arenev ringmajanduse keskus aitab nii lahendada keskkonnaprobleeme," lausus Sutter.

Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann ütles, et maailmaturul kasvab nõudlus Eestis toodetava põlevkiviõli ja peenkemikaalide järele järjepidevalt. 

Kiviõli Keemiatööstuse juhatuse esimees Priit Orumaa lisas, et pöördeline ja muutuv aeg pani ettevõtet pingutama ja uusi suundi leidma. "Oleme teinud mitmeid edukaid katsetusi, et leida materjale, mis sobiksid õli tootmiseks. Nende uuenduste elluviimine sõltub paljuski ka sellest, kuidas tulevad sellega kaasa riik, seadusandlus ja uute keskkonnalubade väljaandmise protseduurid," ütles ta.