Ida-Viru keskhaigla kliinikus on koroonasse nakatunud juba 56 inimest

Copy
Ida-Viru keskhaigla loob Kohtla-Järvel Järve linnaosas asuvasse taastusravi ja õendusabi kliinikusse nakkusosakonna, kuhu on võimalik ravile paigutada paarkümmend koroonahaiget.
Ida-Viru keskhaigla loob Kohtla-Järvel Järve linnaosas asuvasse taastusravi ja õendusabi kliinikusse nakkusosakonna, kuhu on võimalik ravile paigutada paarkümmend koroonahaiget. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Ida-Viru keskhaigla taastusravi ja õendusravi kliinikus on koroonaviirus tuvastatud juba 56 inimesel. Samas kliinikus kohandatakse üks korrus koroonanaigete ravilaks.

Kohtla-Järve Järve linnaosas asuvas kliinikus vallandus koroonapuhang sel nädalal. Kui neljapäeva õhtuks olid koroonadiagnoosi saanud 40 inimest, kellest pooled on patsiendid ja pooled töötajad, siis laupäeva hommikul teatas terviseamet veel 16 haigusjuhtumist.

Kliinikusse tuleb koroonahaigete osakond

Haigla teatel enamikul nakatunutest haigussümptomeid pole. Haigla töö on korraldatud nii, et puhanguga seotud üksuste töötajad ei liigu haigla teistes üksustes.

Kui seni on Ida-Viru keskhaigla paigutanud kõik haiglaravi vajavad koroonasse nakatunud Ahtme linnaosas paiknevas ravikorpusesse, siis reedel otsustas haigla juhtkond luua paarkümmend lisakohta Järve linnaosas paikneva taastusravi ja õendusabi kliiniku kolmandale korrusele.  Keskhaiglas suureneb koroonahaigete ravikohtade koguarv 52ni.

Ida-Virumaal lisandus nelja päevaga 316 uut nakatunut 

* Terviseameti teatel sai viimase ööpäeva jooksul kinnituse veel 83 Ida-Virumaa elaniku nakatumine koroonasse.

* Viimase nelja päeva jooksul on terviseamet teatanud kokku 316 uuest nakatunust Ida-Virumaal. 

* Rekordiliselt kõrgeks tõusis Ida-Virumaal viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta, mis on nüüd 566,1. See näitaja on Ida-Virumaal suurem kui üheski teises maakonnas. Eestis keskmiselt on see tõusnud tasemele 258,8.

* Alates pandeemia algusest on koroonaviirus tuvastatud 1838 Ida-Virumaa inimesel. 

* Virumaal on terviseameti jälgimisel 4900 inimest, kellest koroonadiagnoosi on saanud 841 inimest.

Haigla ülemarst Toomas Kariis sõnas, et terviseamet andis COVID-19 uute ravikohtade loomiseks kaks nädalat, kuid olukord nõuab nende loomist märksa kiiremini. "Viimastel päevadel on hospitaliseerimist vajavaid haigeid olnud ligemale kaks korda rohkem kui varem. Me peame oma haiglat vastavalt sellele kohandama. Suurendame praegu erakorralise meditsiini osakonna koosseisu ja korraldame ümber tööd sisekliinikus. Katsume tegutseda vastavalt olukorra arenemisele," ütles ta. 

Ta tõdes, et haiglale on lisakohtade loomine lühikese ajaga paras väljakutse. "Me peame kohandama ja sisustama selle raviosakonna standardite kohaselt ja leidma sinna personali kliinilise töö jaoks."

Ülemarsti sõnul on Ida-Viru keskhaigla COVID-19 haigete raviks varustatud rahuldavalt, kuid kriitiline olukord võib tekkida personaliga. "Töötajate puhul ei ole meil reservi. Kui haigus neid jalust maha lööb, siis läheb veelgi raskemaks."

Haigla püüab ära hoida plaanilise ravi vähendamist 

Toomas Kariisi sõnul pingutab haigla selle nimel, et minimaalselt piirata plaanilist ravi. Kui statsionaarse taastusravi osutamine tuli kliinikut tabanud  koroonapuhangu tõttu katkestada, siis erakorraline ja plaaniline ravi toimivad tavapäraselt. "Kui plaaniline ravi katkeb, siis kannatavad inimesed ja ega haiglal ka hiljem lihtne pole," tõdes ta kevadisele kogemusele viidates. "Igal otsusel on oma head ja vead, aga püüame leida keerulises olukorras kõige ratsionaalsemaid otsuseid." 

Terviseameti meditsiiniabi juht Arkadi Popov lausus, et praegu on COVID-19 patsientide raviks Eestis kokku üldpalatites 185 ja intensiivravis 30 kohta. "On selge, et praeguse kasvutempo juures saavad kohad peagi otsa. Seetõttu on haiglad üle minemas plaanile A3, mis tähendab koroonapatsientidele rohkemate kohtade loomist," rääkis ta Postimehele.

Popovi sõnul tõuseb kümne päeva pärast tavakohtade arv 237ni ja intensiivravis kuni 37ni. "See kõik aga tuleb millegi arvelt. See toob kaasa mõnede ravimahtude vähendamise. Eelkõige puudutab see plaanilist ravi," ütles Popov, lisades, et konkreetsed valikud jäävad haiglate teha.

Tagasi üles