Ida-Viru keskhaigla juht: kandke maske ja hoiduge kontaktidest, et tervishoiusüsteem kokku ei jookseks

Tarmo Bakler on juhtinud Ida-Viru keskhaiglat alates 2003. aasta kevadest. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Aina suuremat hoogu koguva koroonaviiruse puhangu tõttu on  Ida-Viru keskhaigla viimastel nädalatel mitmekordistanud koroonahaigete voodikohti. Statsionaarse taastusravi osutamine on peatatud, arstid ja õed teevad ühe enam ületunde.  Haigla juht Tarmo Bakler kutsub inimesi üles maske kandma ja hoiduma niipalju kui vähegi võimalik kontaktidest, et mitte lasta tervishoiusüsteemil kokku joosta. 

Kui veel mõned nädalad tagasi oli Ida-Viru keskhaiglas 22 koroonahaigete voodikohta, siis tänaseks on neid juba ligikaudu 70, millest 7 on intensiivravikohad. Muuhulgas on see tähendanud ka intensiivravi osakonna jagamist tavahaigete ja koroonahaigete ravialadeks.

Ida-Viru keskhaigla juhatuse esimehe Tarmo Bakleri sõnul olid reede õhtul  tühjad vaid umbes kümme voodikohta 70st. Neid hoitakse iga kell lisanduda võivate haiglaravi vajavate uute koroonahaigete jaoks. 

Olukord on tõsisem kui kevadel 

Viimase 14 päeva haigestumus 100 tuhande elaniku kohta on Ida-Virumaal tõusnud juba üle 700. Sel nädalal on peaaegu iga päevaga lisandunud ligikaudu sada uut nakatunut. Viimasel ööpäevaga 114.

Et olukord on märksa tõsisem, kui kevadel, kinnitab ka tõsisasi, et kui tookord oli keskhaigla valmistunud 50-60 koroonapatsiendi vastuvõtmiseks, siis korraga ei olnud neid haiglaravil kordagi rohkem kui 15. "Me ei pidanud Ahtme  aktiivravikorpuse kolmandale korrusel ettevalmistatud osakonda kasutusele võtma.  See on hea stsenaarium, kui kohad on valmis, aga kasutama ei pea," ütles Bakler tõdedes, et praegu on arvud mitu korda suuremad.  

Samas rõhutab Bakler, et koroonahaigete ravimine on jätkuvalt vaid üks osa haigla tööst. "Me peame jätkama erakorralise abi osutamist tavapärases mahus, olgu see seotud siis traumade, insultide, infarktide või muude kiiret meditsiinilist abi vajavate olukordadega, " sõnas ta. "Erakorralise abi osutamist ei saa vähendada."

Plaaniline ravi kannatab paratamatult 

Haiglajuht lisas, et kuni eelmise nädalani jätkus ka plaaniline ravi kõigil erialadel. 

Nüüd on tulnud peatada statsionaarse taastusravi- ja õendusabi osutamine, kuna Järve linnaosas asuv kliinik on muutunud ise Ida-Virumaa üheks suuremaks koroonakoldeks, millega on seotud juba ligemale sada nakatunut. 

Seal ravil olnud patsiente kirjutatakse vastavalt nende olukorrale haiglast järjest välja, uusi patsiente statsionaarsele taastusravile, õendusabi osakonda ja hooldekeskusesse vastu ei võeta. Kliinikusse on loodud koroonahaigete raviala, kus on ligikaudu 30 voodikohta, millest enamik on täidetud. 

Olenevalt sellest, kuipalju COVIDi patsientide arv suureneb,  peavad haiglad Bakleri sõnul paratamatul vähendama plaanilist tööd. "Meditsiinisüsteem kasutab  juba praegu plaanilisele ravile mõeldud ressursse COVID-19 patsientide jaoks," ütles ta. 

Narva haigla lõi samuti koroonahaigete raviala 

Narva haigla, mis seni suunas haiglaravi vajavad COVID-19 positiivsed keskhaiglasse, avas sel nädalal neile oma majas osakonna, mis võib vastu võtta ligemale paarkümmend haiget.  

Bakler tunnustas Narva haiglat oma koroonahaigete raviala loomise eest. See võtab nende ravimise koormust vähemaks Ida-Virumaa keskhaiglas. 

Tema sõnul on tõenäoline, et eelseisvatel nädalatel kasvab haiglaravi vajavate koroonahaigete arv veelgi ja haigla valmistub selleks. Voodikohti saab suurendada Järve linnaosas asuvas ravikorpuses. Sealt edasi tuleks luua  veel üks raviala Ahtme aktiivravikorpuses, mis tähendaks aga plaanilise kirurgilise ravi piiramist olulises mahus.  

"Riik peab olema valmis kõige  raskemateks stsenaariumideks. Kuni selleni välja, et peale haiglate võetakse ravialadena kasutusele ka näiteks spordihoone Tallinnas. Kõik me loodame, et nii kaugele meil viiruse levik ei jõua," ütles Bakler.

Kõik saavad panustada, et ravisüsteem kokku ei jookseks 

Samas paneb ta inimestele südamele, et nad väldiksid praegu mitte hädavajalikke kontakte teiste inimestega ja kannaksid maske. "Kõigil on võimalik praegu teha midagi, et ära hoida viiruse levimist ja mitte lasta tervishoiusüsteemil kokku joosta!" sõnas Bakler märkides, et haiglaravi vajajatest on kõige suurem osa nakatunud tavapäraste igapäevaelu kontaktide kaudu.  

Kuigi Ida-Viru keskhaiglas jätkub plaaniline ravi valdavalt nagu varem, on ka juba praegustel ümberkorraldustele osadele haigetele tuntav mõju. Näiteks vajavad taastusravi paljud insuldihaiged, samuti inimesed, kellele on paigaldatud endoproteesid. Neil tuleb statsionaarset ravi,  kas oodata või suunatakse nad võimalusel mõnda teise kodust kaugemasse haiglasse. 

Bakleri sõnul esineb ka niinimetaud varjatud plaanilise ravi vähendamist. Need on näiteks olukorrad, kus näiteks mõni füsioterapeut, logopeed või mõni muu eriarst on puutunud kokku haigega, kes on hiljem osutunud koroonapositiivseks.  Sel juhul peab ta jääma eneseisolatsiooni ja sel erialal ei ole võimalik asendajat kohe võtta.

Paljud arstid, õed ja hooldajad teevad Bakleri sõnul praegu veelgi rohkem ületunde kui varem. "Nad on olnud valmis töötama keerulistes oludes," sõnas ta. 

Et taastusravi- ja õendusabikliinikus on koroonaviirusesse nakatunud ka üle paarikümne töötaja, kellest enamik on hooldajad, on tulnud sinna suunata inimesi haigla teistest üksustest. Lisajõuks on ka Tallinna tervishoiu kõrgkooli Kohtla-Järve üksuse tudengid, kes on olnud abiks ka näiteks  koroonatestimise telkides või abiõdede ja hooldajatena. "See on nende poolt väga tänuväärne," sõnas Bakler.