/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Äsjase uuringu tulemused lükkavad ümber levinud arvamuse justkui võtaksid Ida-Virumaa elanikud koroonaviirusega levikuga seotud ohte lõdvemalt kui teised Eesti elanikud. Samas selgus, et koroonakriisi tõttu on Ida-Viru inimesed kaotanud sissetulekutes rohkem kui teiste piirkondade inimesed.
Ida-Virumaal on inimeste teadlikkus kehtivatest koroonaviiruse vastastest meetmetest võrreldes kõigi teiste piirkondadega kõrgem, selgus sotsiaalministeeriumi tellitud Turu-uuringute AS küsitlusest.
Teadlikkus koroonaviiruse-vastastest meetmetest on kogu riigis kasvanud. Kui novembri keskel hindas 53% elanikest end kehtivate koroonaviiruse-vastaste meetmetega hästi kursis olevaks, siis nüüd 58%. 34% on enda hinnangul üldjoontes kursis, 3% veidi kursis. Teema ei huvita 4% elanikest.
Kursisolek on muude piirkondadega võrreldes kõige kõrgem Kirde-Eestis (70%). Enda käitumise mõjust kogu Eesti koroonaviiruse olukorrale saab aru 77% elanikest, kuid seda ei tunnista 17%. Enda käitumise mõju tunnetavad kõige sagedamini Kirde-Eesti elanikud (85%).
Eesti inimeste ohutunne koroonaviiruse leviku suhtes viimase paari nädala jooksul tervikuna Eestis tõusnud ei ole, välja arvatud Ida-Virumaal. Seal on olukorda kriitiliseks hindavate inimeste osakaal tõusnud (65%→70%) ning oluliselt vähenenud nende osakaal, kelle hinnangul polegi olukord kunagi tõsine olnud (16%→9%).
Detsembri alguses peab olukorda kriitiliseks 68% Eesti elanikest; 15% usub, et terav kriis on möödas, kuid peab säilitama valvsust ning 1% usub kriisi täielikku möödumist. 13% on seisukohal, et olukord polegi kriitiline olnud ning sellele on üle reageeritud – kõige rohkem on sellisel seisukohal harjumaalasi väljaspool Tallinna – tervelt 19%.
"Ida-Virumaal on selliste inimeste osakaal viimase paari nädalaga järsult langenud (16%→9%), samas on tõusnud nii nende inimeste osakaal, kes peavad olukorda kriitiliseks (65%→70%) kui ka nende, kelle hinnangul tuleb säilitada valvsust (13%→16%),“ ütles Turu-uuringute AS uuringujuht Karin Reivart.
„Inimeste ohutunne Ida-Virumaal on tõusnud muu Eestiga samale tasemele. Samas üle Eesti on olukorda kriitiliseks hindavate inimeste osakaal kõrgem eestlaste seas (73%) võrreldes muust rahvusest Eesti elanikega (58%).“
Võrreldes eelmise uuringuga on taas oluliselt kasvanud maski kandvate elanike osatähtsus, tõustes seekord 62%-lt 84%-le. „Selline muutus on ootuspärane, arvestades et nüüdseks on maskide kandmine kohustuslik.
Võrreldes eestlastega on maskide kandmine nüüd muust rahvusest Eesti elanike seas pea sama levinud. Eestlastest kannab maske 85% ja muust rahvusest Eesti elanikest 82%,“ ütles Karin Reivart. „Samuti on kerges tõusutrendis võimalusel kodus püsimine ning kodukontoris töötamine.“
Oluliselt on kuu aja jooksul suurenenud ka erinevates kohtades maskikandmise valmidus. Näiteks kauplustes 60%→86%, ühistranspordis 68% →85%, tööl 26%→ 42%. Vajadusel on valmis maski kandma nüüd 93%, maskivastaseid on jäänud vähemaks (10% →5%).
Küsitletud, kes maske ei kanna, põhjendasid seda kõige sagedamini sellega, et nende arvates maskide kandmine ei aita piirata viiruse levikut ega kaitse kandja tervist (46%) ning et maski kandmine on nende jaoks ebamugav (31% maskide mitte-kandjatest). Sümptomite ilmnemisel püsiks 75% inimestest kodus, 8% elanikest elaks aga tavalist elu, kuni sümptomid on veel kerged.
Ehkki koroonaviiruse mõju elanike igapäevaelule on suurenenud, on enamus rahvast tuleviku suhtes hetkel optimistlik – 86%. Tulemus on isegi veidi parem võrreldes juulikuuga (83%), mil seda elanikkonnalt viimati küsiti. Entusiasmi ja lootust ei ole aga 10% elanikest, kõige sagedamini noorimal vanuserühmal, töötutel inimestel ja õpilastel/üliõpilastel.
40% elanike hinnangul on koroonaviirusega seonduva mõjul vähenenud nende (pere) sissetulek, kõige rohkem on sissetulekute langus puudutanud Ida-Virumaa elanikke (50%). 21% kõigist elanikest tõdevad, et praeguse sissetuleku juures on raske hakkama saada, sealhulgas 5% jaoks väga raske. Nagu eespool tõdetud, on olukord eriti kriitiline Ida-Virumaal, kus majandusliku toimetuleku raskused on 35% elanikest, sh 9% puhul väga raske.
Kohalike omavalitsuste pakutavate toetusvõimaluste ja teenustega ei ole kursis 55% elanikest, sealjuures 38% isegi ei tea, kust saab vajadusel otsida informatsiooni. Ida-Virumaal ei ole toetusvõimalustega kursis 62% ja 52% ei oska otsida nende kohta informatsiooni.
Ning kui kõigi elanike seast 68% hindab, et ei vajagi omavalitsuse abi, siis Ida-Viru elanike hulgas on omavalitsuse abi vajajaid rohkem – abi ei vaja enda hinnangul 56%.