Pühapäeval alustati Eestis koroonaviiruse vastase vaktsineerimisega ning esimesed vaktsiiinid manustati Kohtla-Järvel.
Koroonavaktsineerimine sai stardi Ida-Virumaal
/nginx/o/2018/12/22/11674218t1ha62d.jpg)
27. detsember 2020, 11:00
Esimesena alustatakse haiglate, kiirabide ja perearstikeskuste tervishoiutöötajate vaktsineerimisega Ida-Virumaal, seejärel Tallinnas ja Tartus ning alates tulevast nädalast järk-järgult juba üle Eesti.
COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist teatasid sotsiaalministeerium ja Eesti perearstide selts.
"Ootasime kogu aasta toimivaid COVID-19 vaktsiine, et pöörduda tagasi võimalikult harjumuspärase elu juurde. Vaktsineerimisega alustamine tähistab koroonaviiruse pandeemia lõpu algust. Samas teame, et olukord ei parane üleöö," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. "Me ei tohi kaotada valvsust, vaid peame jätkama kõigi viiruse tõkestamise reeglite järgimist – pesema käsi, hoidma distantsi, püsima haigena kodus ja kandma siseruumides maski kuni oleme üheskoos viiruse leviku kontrolli alla saanud."
COVID-19 vaktsineerimine on vabatahtlik ja 2021. aastal kõigile inimestele tasuta. Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiutöötajatele ning tervishoiuasutuste töötajatele, hooldekodude töötajatele ja elanikele ning üle 70-aastatele ja teatud diagnoosidega inimestele, kellel võib tervise tõttu olla COVID-19 haiguse kulg raskem. Niipea kui Eestisse jõuab piisavas koguses COVID-19 vaktsiine võimaldatakse vaktsineerimist ka teistele sihtrühmadele ja kogu elanikkonnale.
"Vaktsineerimisega kaitsevad meedikud mitte ainult iseennast, vaid ka oma lähedasi ja patsiente. See puudutab näiteks eakaid vanemaid ja vanavanemaid, kelle puhul COVID-19 haigus võib kulgeda raskelt, vajada pikaajalist haiglaravi või lõppeda sootuks saatuslikult," ütles Eesti perearstide seltsi juhatuse esinaine dr Le Vallikivi. "Kaitseme ennast vaktsineerides ka oma patsiente, kellel on kindlasti julgem perearstikeskust külastada, teades et arstid ja õed on vaktsineeritud – samuti annab see inimestele kindlustunde, et vaktsiin on tõhus ja ohutu."
Eesti on praeguseks ühinenud ravimitootjate AstraZeneca, Jannsen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna vaktsiinide eelostulepingutega. AstraZeneca lepinguga soetab Eesti COVID-19 vaktsiini ca 660 000 inimesele, Jannsen Pharmaceutica NV lepinguga ca 300 000 inimesele, Pfizer/BioNTech lepinguga ca 300 000 inimesele, Curevaci lepinguga ca 330 000 inimesele, Moderna lepinguga ca 117 000 inimesele. Lisaks on Euroopa Liidu ühishankes vaktsiinitootja Sanofi, kelle lepinguga on Eestil võimalik liituda hiljem ja Novavax, kellega on Euroopa Komisjonil läbirääkimised veel käimas.