Alutaguse puhke- ja spordikeskuses suusatamas käijad on pahased, et sisse sõidetud klassikaradadel käiakse ka kõndimas ja kelgutamas.
Suusatajaid pahandavad radu tallavad jalutajad ja kelgutajad
Tänavuste jõulude ajal sattus mitu asja kokku: pikad pühad, lõpuks ometi maha sadanud lumi ja koroonapiirangud, mis on inimestelt paljud tavapärased ajaveetmise võimalused ära võtnud.
Nõnda suundusid väga paljud inimesed Pannjärvele. Suusatama ka, aga rohkem siiski kelgutama või niisama kõndima, muu hulgas lapsevankrite ja koertega.
Kelgupidu suusarajal
"Mitte suusapidu, vaid kelgupidu. Raja on vallutanud sajad kelgutajad ja kümned koertega jalutajad. Suusatajatel sinna asja ei ole. Ainus suusarada Eestis, kus saab kelgutada, koertega jalutada − koeri on nii rihma otsas kui vabalt jooksmas − ja niisama kõndides rada tallata," pahandas üks tõsine suusaspordi harrastaja, kes oma nime lehes näha ei soovinud.
Pannjärve parklad olid tema sõnul 25. ja 26. detsembril autosid täis nagu Alutaguse maratoni ajal, kuid need ei olnud mitte suusatajate, vaid kelgutajate ja niisama suusarajal kõndijate autod.
"Keskuse parklas on silt, et keskuse territooriumil on keelatud koertega viibida, kuid seda eiratakse massiliselt ja kui teha koeraomanikule märkus, siis saab vastuseks, et nemad ei näinud mingit silti või tulid üldse läbi metsa ega tea midagi. Suusatajad sõidavad klassikajälje sisse, aga juba järgmisel ringil on see ära tallatud. Tõusust üles minnes vaatavad suusarajal suusatajatele vastu 5-6 kelgutajat-tuubitajat, kes on kohe valmis mäest alla laskma, kas või suusatajale otsa," kirjeldas naine.
Kõige parem lahendus ongi see, kui suusatajad ka rajal olles rahulikult teavitavad, et see rada on suusatamiseks.
Avo Sambla
"Kelgutajaid oli seal nädalavahetusel küll tohutult," kinnitas samuti suusatamas käinud Riho Keerme. "On küll mitu kelgumäge, aga ikka käiakse suusarajal ka kelgutamas. Ja koeri oli seal kindlasti rohkem kui kunagi varem."
Keerme tegi kelgutajate ja koerajalutajate seas mööda sõites muudkui selgitustööd, aga suuremat kasu sellest ei tõusnud: "Tehti küll nägu, et saavad aru, aga kui järgmise ringiga tulin, olid nad seal ikka edasi."
Kui anonüümsust palunud naine peab õigeks suusaradadel kõndimine ja kelgutamine keelata ning panna mõni keskuse töötaja seal korda looma, siis Keerme pooldab heatahtlikku selgitamist ja inimeste suunamist.
"Silte, millega palutakse inimestel tungivalt suusaradadel mitte kõndida ja kelgutada, võiks rohkematesse kohtadesse üles panna," peab ta silmas ennekõike peamisi teid, kustkaudu suusaradadele pääseb.
Terviserada on kõigile
Alutaguse puhke- ja spordikeskuse juht Avo Sambla tunnistas, et suusaradadel kõndijad ja kelgutajad on tõepoolest probleem. On olnud varasematel aastatel ja on ka tänavu.
"Oleme mitmele poole teavitavaid silte välja pannud ja paneme neid veel − just praegu sõidangi uute siltidega Pannjärvele −, aga kahjuks see ei aita. Meil on kaks kelgumäge, enamik inimesi teab, kus need on, aga ikka kelgutatakse ka suusaradadel. Kui ühe kelgumäe peal on sada inimest koos, siis võib aru saada, et otsitakse kelgutamiseks teist paika," rääkis ta teisipäeva pärastlõunal.
Suusaradadel jalutamist Sambla sõnul keelata ei saa.
"Saame midagi keelata oma katastrialal, kus on paar-kolm kunstlumega ringi. Aga seal, kus on kümneid kilomeetreid loodusliku lumega suusaradu, ei saa me niisuguseid piiranguid kehtestada. Seda enam, et kuulume Eesti terviseradade võrgustikku ja terviserajad on avatud kasutamiseks kõigile inimestele."
Selsamal põhjusel ei ole mõtet ka panna kedagi radade äärde kontrollima või korda looma.
"Just täna hommikul rääkisime sel teemal valla korrakaitseametnikuga. Ta on valmis kontrollima tulema, aga küsimus on selles, mida ta kontrollida saaks. Ainult koroonapiirangute täitmist."
Alutaguse abivallavanem Oleg Kuznetsov oli suusatajate murest teadlik ja lubas kolmapäeval ise kohapeale vaatama minna.
"Karistada me kedagi ei saa, aga korrale kutsuda küll, kui selleks vajadus on," lubas ta püüda suusatajaid natuke aidata.
Osa suusarada kõnnirajaks
"Kõige parem lahendus ongi see, kui suusatajad ka rajal olles rahulikult teavitavad, et see rada on suusatamiseks; vaenulik suhtumine kindlasti olukorda ei paranda," märkis Avo Sambla.
Puhke- ja tervisekeskus kaalub koos vallavalitsusega võimalust muuta mõni kilomeeter valgustatud suusarajast kõnnirajaks. Sest inimesed eelistavad praegusel pimedal aastaajal jalutada seal, kus on valgustus, ja seda pole mujal kui suusaradadel.
"Suusatajad kaotaksid siis küll mingid valgustatud rajalõigud, aga ehk jätaks selline lahendus ülejäänud rajad rohkem nende jaoks," loodab Sambla.