"Eesti on politseiriik", "Jõhvi on pommiauk", "Ma ei mõista maskide kandmist", "Eestis pole vabadust. Igatsen nõukogude aega" − need on vaid mõned sõnumid, mida hiljuti Jõhvi vallavalitsuse avalike suhete spetsialisti ametisse asunud Ilona Kaldre eelmise aasta lõpus telesaates otse eetris kuulutas, pikkides sinna vahele ohtralt roppu kõnepruuki.
Otse eetris ropendanud Jõhvi valla suhtekorraldaja: Eesti on politseiriik ja Jõhvi pommiauk (6)
29. detsembri õhtul oli Kaldre, kes avalikkusele tuntud eelkõige selgeltnägijana, kaks tundi otse eetris Edukate Sillamäe Noorte TV saates, kus muude teemade kõrval tuli jutuks ka poliitika. Sel sügisel mõned kuud Martin Repinski asendusliikmena Jõhvi volikogusse kuulunud Kaldre ise rõhutas, et ta on ühiskonnategelane.
Jõhvi on pommiauk
Viimastel kohalikel valimistel Jõhvis Keskerakonna nimekirjas kandideerides 57 häält kogunud Kaldre ütles, et Jõhvi on tänu temale palju võitnud. "Aga minuga kogu aega võideldakse. Jõhvi on /.../ pommiauk, kus parteid klaarivad lihtsalt poliitilisi ambitsioone. Mitte selleks, et teha inimeste elu kergemaks ja mingeid objekte ehitada. Vaid /.../ lihtsalt sellepärast, et saada endale mingi koht. See ajab marru," läks Kaldre, kes ise sai aasta lõpus praeguses vallavalitsuses avalike suhete spetsialisti koha, hoogu.
Samas kinnitas Kaldre, et tema ei ole seal koha pärast. "No, mida ma olen selle eest saanud? Saadik saab istungil osalemise eest 200 eurot. Kultuurikomisjoni istungil osalemise eest ei maksta üldse midagi," ütles ta.
Vallavanem: Ilona Kaldre aitab vallavõimul rahvale lähemal olla
Jõhvi vallavanem Jüri Konrad sõnas, et ta ei suhtu vallavalitsuse töötaja Ilona Kaldre avalikku ropendamisse hästi, kuid Kaldre aitab vallavõimul rahvale lähemal olla.
"Eks ma kindlasti räägin temaga sel teemal ja olen mõne koha pealt, mida ta rääkis, ka kriitiline. Aga sain aru, et see oli selline noortesaade ja inimesed tahavad olla moodsamad. Mina niisuguseid väljendeid ei kasuta," ütles Konrad.
Sügisel kinnitas Konrad volikogus, et võtab avalike suhete spetsialisti tööle konkursiga. "Aga mõtlesime valitsuses, et ei hakka konkurssi tegema, kuna see on vaid 0,3kohalise koormusega koht. Võtsime ta niisama," lausus vallavanem.
Konrad ei osanud öelda, kuidas ta selle peale tuli, et just Ilona Kaldre sellesse ametisse tööle võtta. "Ta on ju selline aktiivne ja tubli inimene. Mina olen praegu temaga rahul. Loodame, et kui piirangud ära kaovad, toimub rohkem üritusi, saame neid tema abiga rohkem kajastada ja rahvale lähemal olla. Olen käinud temaga linna peal ringi. Inimesed räägivad temaga palju. Ta ei ole halb esindusnägu, ta on ikkagi tuntud inimene ja nagu ma aru saan, ka poliitikutega palju suhelnud," märkis ta.
Kui volikogu sügisel Jüri Konradi ühehäälelise enamusega Jõhvi vallavanemaks valis, hääletas tollal asendusliikmena volikogus olnud Kaldre tema poolt. Konradi sõnul ei olnud Kaldre vallavalitsusse tööle võtmine vastuteene.
Hoogu sattudes rääkis Kaldre, et kui ta on nii aktiivne inimene ja leiab ühise keele kellega tahes ja tal on suhteid ja sidemeid, siis miks ei peaks ta vallavõimu juures olema. "Kes seal peaksid siis olema, traktoristid ja sibivedajad või?" küsis ta stuudios peaaegu karjudes. "Kas nad teavad asju minust paremini? Küsitakse, miks /..../ olen ma poliitikas. Olen poliitikutega koos juba kümme aastat. Tean, kuidas seda teha, mida kellelt paluda, et oleks parem, kuidas kellega rääkida. Miks ma ei peaks seal olema, ma ei saa aru."
Samas saates mainis ta, et oli omal ajal lähedane sõber Edgar Savisaarega, kelle kaudu tutvus ka Yana Toomiga. Viimase kohta märkis Kaldre, et ta on Eesti elust irdunud ja muutunud teistsuguseks inimeseks.
Igatseb nõukogude aega
Edasi rääkis Kaldre, et igatseb seda nõukogude aega, mil kõik oli arusaadav. "Teadsime, mille poole me püüdlesime, olime oma maa üle uhked. Olime neis raamides vabad. Mida tähendab olla vaba? See tähendab, et ise otsustad, millised trussikud panna, kas /.../ lähed üldse välja, kas paneme selle suukorvi ette või mitte. Me olime vabad. Täna mängime me mingit imelikku mängu. Peame oma tagumiku alla suruma, jätma mulje, et me seda kõik usume. Me ei saa oma maine või raha pärast vaielda seepärast, sest see on politseiriik," kuulutas ta.
Kui saatejuht Aleksandr Aleksandrin palus täpsustada, mida ta politseiriigi all silmas peab, vastas Kaldre: "See on tsensuur: lõputu ja täielik!" Ta tõi seejuures näiteks, et politsei sõidab talle teel järele, peab kinni, kontrollib turvavööd või midagi muud ja isegi siis, kui kõik on korras, karistab ikkagi.
Kaldre märkis, et kui ta lapsepõlve ajal ei kartnud õhus lendavaid [Nõukogude] lennukeid ega sõjaväelasi, siis nüüdsel ajal muutub ta [NATO] hävitajate peale ärevaks. "Mulle pole siiani selgitatud, mida need inimesed siin teevad, mida teeb siin see roostes tehnika. Mind pandi fakti ette, et nad siin on. Ma ei saa oma loogikaga aru, milleks," rääkis ta.
Maskide kandmist ei mõista
Kui kõik omavalitsused kutsuvad inimesi koroonaviiruse leviku tõkestamiseks maske kandma, siis Jõhvi vallavalitsuse avalike suhete spetsialist ütles, et ta ei mõista maskide kandmise vajadust. "Mulle pole selgitatud, et see [viirus] nii hirmus on," sõnas Kaldre, leides, et statistikasse on haigestumisi ilmselt juurde kirjutatud.
Tema arvates piisaks koroonaviiruse proovi võtmiseks rätikusse sülitamisest. "Aga mida /.../ sa ronid sellise suure pulgaga mu günekoloogiani?" küsis ta, märkides, et kannab maski ainult selleks, et vältida konflikte ning mitte ärritada teisi. "Kui vaja, panen ette, aga nende kandmise mõtet ma siiralt ei mõista."
Kaldre ütles ka, et tema arvates on läbi aegade Jõhvi kõige parem vallavanem Martin Repinski. "Ta on ainus, kes on toonud linna väga suured investeeringud. Ta on riigikogus, tal on väga head sidemed ja see on linnale tohutu pluss," kiitis ta.
Ropendamise tõttu ilmus ekraanile vanusepiirangu märge
Kuna Kaldre jutust käisid pidevalt läbi ropud sõnad, pani režissöör poole otsesaate pealt ekraanile vanusepiirangu 18+. Otsesaadet jälginud ERRi ajakirjanik Rene Kundla edastas saate ajal küsimuse, miks kaunis naisterahvas nii palju ropendab.
Kaldre vastas, et ropendamine pole muidugi kultuurne. "Olen kasvanud keskkonnas, kus alati nii pahandati kui ka kiideti mat'idega. Ma püüan seal, kus vaja, olla kultuurne ja kasvatud − mul jätkub haridust ja sõnavara, et mitte kasutada roppe sõnu. Aga vahel aitab mõni krõbe sõna paremini, annab dialoogile vajalikku värvi," selgitas ta.
Tema viimane lause selles kahetunnises saates oli suunatud kaamerameestele: "No kuidas, kas teie p...d läksid vahule?"