Haridusreform jäi Lüganusel katki, volikogu esimees sai umbusaldusavalduse

Isamaa arvates peaks eestikeelsele haridusele üleminek toimuma tärminiks seatud 2035. aastast kiiremini. Pildil Kiviõli vene kool. Foto: Matti Kämärä/Põhjarannik

Lüganuse vallavalitsus võttis tagasi volikogule esitatud valla haridusasutuste ümberkorraldamise eelnõu, põhjendades, et vastuolud selles küsimuses on läinud teravaks ning süüdistused ülekohtuseks.

Volikogu istung algas teisipäeva õhtul vallavanema Andrea Eiche avaldusega, kus ta selgitas vallavalitsuse otsuse tagamaid.

"Kahetsusväärselt on praegune protsess keeratud poliitiliseks ning nii riigikogu liikmed kui erinevad erakonnad on kasutanud solvavaid ja ebaobjektiivseid väljendeid, nagu umbkeelne kombinaatkool. Samuti on levitatud väärinfot, justkui koolide reformimise taga oleks kellegi isiklik ärihuvi ja Lüganuse koolimajja rajatakse vanadekodu. Need väljaütlemised on solvavad koolidele, õpetajatele, lastele, lastevanematele, aga ka meie venekeelsele kogukonnale." 

 Eiche hinnangul on ebaõiglane süüdistada vallavalitsust ja juhtrühma haridusvõrgu ümberkorraldamise protsessiga kiirustamises. "Valla arengukava, mis seda küsimust käsitleb, võeti vastu juba 2018. aastal. Pärast seda on kolmel korral selle uuendamiseks korraldatud valdkondlikke kohtumisi ja avalikke arutelusid, kus kõigil on võimalus olnud kaasa mõelda, küsida, rääkida ja ettepanekuid esitada." 

Vallavanem tänas kõiki inimesi ja asutusi, kes on aidanud kaasa mõelda ning saavad aru reformi vajalikkusest. 

"Läheme reformiga edasi, et tagada oma lastele kvaliteetne haridus, õpetajate järelkasv ja vääriline töötasu ka selles olukorras, kus õpilaste arv väheneb," ütles Eiche oma pöördumises.

Vallavalitsuse otsus võtta tagasi volikogule esitatud valla haridusasutuste ümberkorraldamise eelnõu tähendab aja mahavõtmist, aga mitte seda, et reformist on loobutud. "Tekkinud situatsioon ei luba uue koolivõrgu ehitamisel teha head ja sõbralikku koostööd, mis on nii olulise reformi elluviimisel hädavajalik," selgitas vallavanem Andrea Eiche. 

Tema hinnangul on möödapääsmatu, et valla senine haridusvõrk vajab juba lähiajal korrastamist, sest põhihariduse pakkumine viies koolis pole jätkusuutlik. 

Eelnõu, mis oli volikogus läbinud esimese lugemise, oleks koondanud kogu valla põhihariduse juhtimise Kiviõli 1. keskkooli alla. Õppetöö jäänuks alles kõigis viies koolis, kus praegu, aga muudatusena oleks üheksaklassilisest Lüganuse koolist säilinud algkool. Ühtset juhtimist kavandati ka valla lasteaedadele.

Arutelude ja ettepanekute esitamise käigus selgus, et Lüganuse ja Maidla kool ei soovi minna Kiviõli 1. keskkooli ühtse juhtimise alla, vaid eelistavad n-ö kahe maakooli liitu. Kiviõli vene kool tegi aga oma pöördumises üleskutse peatada eelnõu vastuvõtmine, põhjendades, et sellele andsid negatiivse hinnangu nii koolide hoolekogud kui ka koolikollektiivid.

Muudatusettepanek, et Kiviõli vene kool jätkab oma tegevust valla ainsa vene õppekeelega põhikoolina ja seda ei viida Kiviõli 1. keskkooli juhtimise alla, tuli nii opositsioonisaadikult Dmitri Dmitrijevilt kui ka koalitsiooni ridadesse kuuluvalt Jevgeni Korniltsevilt. Seega ei olnud vene kooli osas ka võimuliidus üksmeelt. 

Volikogu juhile esitati umbusaldusavaldus

Volikogu esimehele Risto Lindebergile esitati teisipäeval umbusaldusavaldus, millele kirjutas alla 9 volikogu liiget 19st. 

"Risto Lindeberg ei aktsepteeri seadusi ega haldusakte, kogukonna ega volikogu liikmete õigusi ning lähtub üksnes isiklikest ambitsioonidest, ajades üleolevalt teerullipoliitikat," ütles volikogu liige Arno Strauch, kes  istungil avalduse ette luges.

Umbusaldajad leiavad, et haridusreformi läbiviimisel ei saa rääkida läbipaistvast, kaasavast ja avatud vallajuhtimisest.

Opositsioon tõi näiteks, et 11. märtsil esitas volikogu Isamaa fraktsiooni esindaja vallavanemale arupärimise, milles palus vastata reale küsimustele seoses kavandatava haridusasutuste ümberkorraldamisega. Ühtlasi palus ta vastamise lülitada volikogu järgmise istungi päevakorda, ent Lindeberg seda ei teinud. Umbusaldajad leiavad, et sellega jättis ta volikogu liikmed teadlikult teabeta.

Samuti väidavad umbusaldajad, et "Lindeberg, olles nõudnud endale haridus- ja noorsootöökomisjoni esimehe kohta, on jätnud oma kohustused täitmata".

"Haridus- ja noorsootöökomisjon ei ole andnud enne hariduasutuste ümberkorraldamise eelnõu volikokku suunamist mitte ühtegi sisulist seisukohta ega ainsatki otsust. Niivõrd oluline haridusvaldkonna eelnõu on jäetud valdkondliku komisjoni poolt tähelepanuta. See, et komisjon on viimasel hetkel kogukonna survel ja meeldetuletusel asunud eelnõud arutama, kui eelnõu on läinud juba volikokku esimesele lugemisele, ei saa olla mingisuguseks eneseõigustuseks," seisab umbusalduses.

Risto Lindeberg tõrjus esitatud süüdistusi.

"Arupärimisele tuleb seaduse järgi vastata kümne päeva jooksul kirjalikult ja minu teada vallavalitsus seda ka tegi. Mis puudutab viidet, et ma olen nõudnud endale haridus- ja noorsootöökomisjoni esimehe kohta, siis koalitsioonis lepitakse need asjad kokku ja nii ongi. Ja see on küll täielik valeväide, et komisjon pole haridusreformiga tööd teinud ning võttis selle viimasel hetkel menetlusse. Komisjon on alates eelmise aasta juunikuust peaaegu igal istungil rääkinud haridusreformist."

Umbusaldusavaldus läheb hääletusele järgmisel volikogu istungil.