/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/04/19/13736445t1haf02.jpg)
Jõhvi gümnaasiumis ja Narva eesti gümnaasiumis ei loobunud eesti keele riigieksami tegemisest ükski abiturient.
Abituriendid alustasid vabatahtlikku eksamirallit
Vabatahtlik oli nii eelnev koroonaproovi andmine kui riigieksam, mille tegemine ei ole sel õppeaastal kooli lõpetamise tingimus. Lisaks eksamieelsele koroonaproovide kogumisele pidid koolid tagama turvalisuse eksamil, järgides distantsi hoidmise, hajutamise, tuulutamise, maskide kandmise ja desinfitseerimise nõuet.
Kuus tundi pingutust
Narva eesti gümnaasiumis tulid esimesele riigieksamile kõik üheksa abiturienti, kes istusid esmaspäeval kuus tundi kõige avaramas klassiruumis.
"Abiturientidel tuli otsus teha väga kiiresti. Paar tükki kahtlesid, aga lõpuks tulid kõik proovima. Sel aastal on ju nii, et isegi kui sul ei tule hästi välja, siis tont temaga," rääkis Narva eesti gümnaasiumi direktor Uta Kroon-Assafrei.
Koolijuht arvas, et riigieksamite muutmine vabatahtlikuks võtab õpilastelt kõvasti pingeid maha. Ta tõi näiteks oma poja Jürgen-Martin, kes lõpetas mõne aasta eest kuldmedaliga kooli ja sai eduka olümpiaadidel osalejana soovitud ülikoolilt kutse tükk maad enne riigieksameid.
"Tema ja teiste käitumine eksamil oli miili jagu erinev. Pojal oli kama, mitu punkti ta saab, teised värisesid. Tänu sellele, et ta polnud närvis, sai ta matemaatikas kõige kõvemad punktid," meenutas Assafrei.
Tänavustelt abiturientidelt, kes veetsid osa ajast kaugõppes, direktor silmapaistvaid tulemusi ei eelda. Assafrei kinnitusel jõuab veebitunnis vähem kui klassiruumis: õpilased pole sada protsenti tunnis kohal.
"Isegi kui ütled, et kõik tulevad näoga tundi, mitte ei saada sulle jänese pilte, siis õpetaja kõiki korraga ei näe. Ja kui mina oskan teha tööd kahes arvutis korraga, siis miks ma arvan, et õpilane on rumalam? Selline süsteem väsitab ja rikub inimese motivatsiooni," rääkis Assafrei.
Jõhvis tulevad mõned lisaeksamile
Jõhvi gümnaasium jagas eesti keele eksami tegijad nelja klassiruumi vahel. Lisaks enda 46 abituriendile, kes õpivad eestikeelse õppekava järgi, võõrustas koolimaja 20 õpilast teistest koolidest, peamiselt kutsehariduskeskusest.
"Meie koolis loobujaid pole ja see on hea," ütles Jõhvi gümnaasiumi direktor Tatjana Ait, lisades, et kaks abiturienti tulevad lisaeksamile (lisaks põhieksamile andis ministeerium eksami sooritamiseks kaks lisaaega). Põhjuseks pole sealjuures positiivne koroonaproov. "Ühel oli pühapäeval palavik ja ta läheb uuesti testima ning teine on juba pikalt haige."
Ait leidis, et kuigi riigieksamid on vabatahtlikud, tasub need ära teha. "Mõni kahtles, kas on vaja. Ütlesime, et sul ei ole vaja täna, aga kunagi ei tea, millal see kasuks tuleb. Ja praegu on teadmised värsked − hiljem oleks raskem teha."
Esmaspäeval korraldas koolijuht koos meditsiiniõega uut koroonatestimist, sest kolmapäeval teevad abituriendid eesti keele kui teise keele eksamit. Teisipäeval ootab gümnaasium sisseastumistestidele 10. klassi kandideerijaid, aga need otsustati turvalisuse huvides üle viia veebikeskkonda.
Abiturient Priit Teelahk: kuuest tunnist jäi puudugi
Toila gümnaasiumi abiturient Priit Teelahk tunnistas pärast eksamit, et ajast jäi puudugi ja oleks võinud veel tund aega vabalt teha.
/nginx/o/2021/04/19/13736450t1h737e.jpg)
Eesti keele eksamitöö koosnes kahest osast, millega ministeerium hindab õpilase funktsionaalset lugemis- ja kirjutamisoskust.
"Kirjutamise teemaks valisin tippsordi ja selle ohud. Kuna Alaver ja dopingu kasutamine on viimasel ajal aktuaalne, sain sealt palju näiteid tuua. Ise harrastan kettagolfi ja spordi teema tundus kõige mõnusam," selgitas Priit, kes eelistas ka lugemisülesandes sporditeemalisi artikleid.
Klassikaaslane Elisabeth Eilart ütles, et teemade hulgas polnud ühtegi sellist, mis oleks teda väga kõnetanud. "Millegipärast arvasin, et eksam on natukene lihtsam, aga samas polnud ka midagi hullu," tõdes neiu, kes jõudis ülesannetega ühele poole enne kella kukkumist.
/nginx/o/2021/04/19/13736451t1hcdda.jpg)
Elisabethi kinnitusel ei takistanud kaugõpe eesti keele eksamiks valmistumist.
"Iseseisvaks tööks andis õpetaja tavaliselt kirjandi kirjutada või (teksti kohta) küsimustele vastata. Arvan, et see oli isegi parem ettevalmistus, kui oleks võib-olla tunnis teinud."
Kumbki abiturient ei mõelnud pikalt, kas teha eksam või mitte, arvates, et küllap on sellest ülikooli sisseastumisel kasu.
Toila gümnaasiumi abituuriumiklassist tegid eesti keele eksami peaaegu kõik, välja arvatud kaks vene kodukeelega õpilast, kes otsustasid eesti keele kui teise keele eksami kasuks.