Madis Vasser: rohepööre tähendab Ida-Virumaale majanduse mitmekesistamist

Madis Vasser. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Mida kaugemale lükata otsustamine, seda keerukamaks ja kallimaks kliimaneutraalsuse suunas liikumine läheb, tõdeb Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige ja huvikaitse ekspert Madis Vasser. 

Vasser tegi riigikogus 15. aprillil, kui arutati olulise tähtsusega riiklikku küsimust "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035?", ettekande. Tema sõnul peab energiatootmine ja -tarbimine oluliselt vähenema, seda nii efektiivsuse kui ka üldise energia kokkuhoiu kaudu. "Eelkõige kehtib see rasketööstuses ja transpordis, sest see tõeline rohepööre, mida me taotleme, on seda võimalikum, mida vähem energiatootmist üldse kokku vaja on. Samas ei pea see kaasa tooma langust inimeste elukvaliteedis," rääkis ta, märkides, et vaja on nutikaid lahendusi, et teha vähemaga rohkem.

Küsimuste voorus puudutasid mitmed saadikud rohepöörde mõju Ida-Virumaa heaolule. 

Foto: Keskkonnaministeerium

Eduard Odinets (Sotsiaaldemokraatlik Erakond): Eestil on vaja suurendada jõupingutusi kliimaneutraalsuse saavutamiseks. On selge, et see tähendab ka lähema kümnendi jooksul põlevkivi maa alla jätmist. Loomulikult ei saa me seda teha nõnda, et jätame Ida-Virumaa elanikud tööta. Mida te soovitaksite teha Ida-Virumaa inimeste toetamiseks rohepöörde kontekstis, et inimestel oleks selge, mis neid ootab aastal 2035, aastal 2040, aastal 2050? 

Madis Vasser, huvikaitse ekspert (Eesti Roheline Liikumine):  Sõnum on olnud alati sama, et me peaksime alustama plaani, kuidas järk-järgult sellest sektorist väljuda. Praeguseks oleme jõudnud selleni, et õiglase ülemineku protsess on käimas. Aga on näha, et see algas täiesti viimasel hetkel, kui probleemid olid juba ilmnenud. Seega töö käib, aga töö algas väga-väga-väga hilises faasis, on võib-olla aus hinnang.

Rohepöörde kontekst, mida see Ida-Virumaale tähendab? See tähendab majanduse mitmekesistamist. Me oleme harjunud, et on üks suur sektor, mis pakub paljudele inimestele väärtuslikku tööd. Nüüd on tulevik natuke ennustamatu ning Ida-Virumaa ei võitle mitte kliimamuutustega, vaid kliimapoliitika muutustega, see mõjutab neid väga otseselt.

Ka ametiühingud on öelnud, et neil on vaja kliimakindlaid ameteid. See on see, kuhu peaks liikuma, et nendelesamadele tublidele inimestele, kes ka ise soovivad olla kasulikud ja teha head tööd, oleks töökohti pakkuda. Seda võiks rohepööre neile tuua ja see oleks ka pikaajaline plaan.

Anti Poolamets (EKRE): Kui me võrdleme Saksamaal või ka paljudes teistes kohtades üleminekuga seotud investeeringuid, siis on samasuguse piirkonna puhul jutt miljarditest, aga meie räägime sadadest miljonitest. Millised on teie arvestused, et tagada sotsiaalsete pingete ärahoidmine, uute töökohtade loomine? 

Madis Vasser: Saksamaal läksid need kulud nii suureks seetõttu, et nad ei pannud tegelikult aastakümneid väljumise tähtaega paika, seega see protsess venis ja venis, kulus ja kulus. Eestis on see protsess kindlasti ajaliselt lühem, see juba vähendab kulusid. Ja seda küsimust, millised need kulud üldse olema saavad, on analüüsitud erinevates versioonides. Just ilmus meedias üks Tartu ülikooli artikkel, kus nad vaatasid, mis juhtuks selles hullumeelses stsenaariumis, kus päevapealt kõik kinni jääks. Näiteks millised oleksid riigi kulud, et hüvitada seda perioodi, kus inimesed otsivad uut tööd? Ja kui uus töö on varasemast vähem tasuv, kas seda vahet hüvitada, mis selle kulud on? Need arvud on olemas, need ei ole mul praegu peas, aga see on kindlasti asi, mida vaadatakse. Õiglase ülemineku põhimõte ongi see, et need inimesed ei jääks äkki nii-öelda tänavale või töötuks.  

Imre Sooäär (Keskerakond): Mida tuleks Eestis teha, et taastuvenergia tootmist suurendada ja energiabilansis tasakaaluni jõuda?

Madis Vasser: Hajatootmine ja hajasalvestamine taastuvenergia allikatest on see suund, kuhu peaks vaatama. Aga selle kõige juures on hästi oluline just leida  õige mudel, kuidas nii arendajaid kui kohalikke ühise laua taha tuua. See on praegu olnud üks suuremaid teetakistusi ning need arengud ja projektid on takerdunud lõpututesse vaidlustesse.

Siin on Taani näide väga hea. Seal on leitud ühistulise tootmise vorm, kus kohalikud inimesed on ise nendes hajutatud tootmisjaamades osanikud ja omanikud. Salvestamine on muidugi väga oluline, neid tehnoloogiaid on palju. Akutehnoloogia on pigem kaugem tulevik, lähitulevikus, nagu te mainisite, on hüdrolahendused ja samas lisaks elektri salvestamisele ka soojuse salvestamine. 

Foto: KIK