/nginx/o/2025/05/09/16832401t1hdc27.jpg)
Ta kuulutati aasta eurooplaseks päeval, mil Narva jagunes kaheks: suur osa linnast tähistas Venemaa võidupüha ja jälgis Narva jõe läänekaldalt Ivangorodi propagandakontserti, samal ajal kui teine osa tähistas piirilinna raekojaplatsil Euroopa päeva.
Smorževskihh-Smirnova on olnud pikalt pinnuks silmas piirilinna venemeelsetele, kes on teda tema põhimõttekindluse tõttu ähvardanud ja hirmutanud, püüdnud teda kohalt kangutada ning süüdistada ajaloo võltsimises. Ent ta on ajanud kindlalt oma asja, et Narva muuseumist saaks mäluasutus, mis räägiks linna ajaloost ausat, kuigi kohati väga valusat ajalugu. Seda pole ise Narvas elades kuigi lihtne teha, vähemalt vajab see mehisust ja julgust. Nagu ka näiteks juba kolmandat aastat jätkuv aktsioon, kus Vene propagandaüritusele vastatakse Putinit sõjakurjategijaks nimetava plakatiga Venemaa-poolsel kindluseseinal.
9. mai on Narvas poliitiliste pingete tipphetk, siin põrkuvad ida ja lääne arusaamad vabadusest, demokraatiast ning väärtustest, mis paljuski seotud ajaloo ja selle tõlgendustega. Maria Smorževskihh-Smirnova on kahtlemata väga sobiv inimene sellel päeval aasta eurooplaseks saama.