Ida-Viru läheneb vaktsineerimises väikeste sammudega ülejäänud Eestile

Vaktsineerimine koroonaviiruse vastu. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Vaktsineerimises ülejäänud Eesti sabas sörkival Ida-Virumaal on õnnestunud viimastel nädalatel mahajäämust väikeste sammudega vähendada.

Teisipäeva õhtuks oli vähemalt ühe vaktsiinisüsti saanud 17,5 protsenti Ida-Virumaa elanikest, Eesti keskmine on üle 26 protsendi.

Kriis tõi välja nõrgad kohad

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on Ida-Virumaa näitaja võrreldes Eesti keskmisega paranenud, kuid see ei ole veel kindlasti selline, millega saaks rahul olla.

Kriisis on pidevalt näha Ida-Virumaa tervishoiu struktuurseid probleeme.

Tanel Kiik

Tema hinnangul on mahajäämuse põhjusteks pelglikkus vaktsineerimise suhtes ja info kehv kättesaadavus, aga ka see, kuivõrd võtavad kohalikud tervishoiuasutused ja omavalitsused vaktsineerimist oma südameasjaks. "COVID-19 kriisis on pidevalt näha Ida-Virumaa tervishoiu struktuurseid probleeme," ütles Kiik, märkides, et need ei ole seotud ainult vaktsineerimisega, vaid ka nakatumise ja haiglaraviga. "Kõik need kohad löövad kriisi ajal välja ja need on ka põhjused, miks Ida-Virumaale tuleb tähelepanu pöörata mitte ainult kriisi ajal, vaid ka edaspidi."

Narvas pöördus nakatumine taas tõusule

• Kui kogu Eestis koroonasse nakatumine langeb, siis Narvas on see pöördunud taas tõusule.
• Viimase ööpäeva jooksul sai positiivse koroonaproovi tulemuse 39 Narva elanikku. Nakatumise suhtarv 100 000 elaniku kohta on piirilinnas tõusnud 725 peale, mis on kahe nädala kõrgeim tase.
• Eelkõige Narva tõttu on seiskunud nakatumise langus ka Ida-Virumaal, mis on jäänud pidama 500 ringis.
• Ida-Virumaa on taas tõusnud suurima nakatumisega maakonnaks Eestis. Riigi keskmine näitaja on 363.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse märkis, et vaktsineerimist on nii Ida-Virumaal kui osas Tallinna linnaosades pidurdanud ka tervisehoiutöötajate hoiakud. Alguses pelgas osa neist ka vaktsiini tellida, kartes, et järsku läheb midagi viltu. "Enesekindluse tekkimine nõudis aega. Nendest hirmudest on nüüd üle saadud, asi hakkas paremini minema kuu aega tagasi," ütles ta.

Tuttavate kogemus on oluline

Jesse sõnul hakkas Ida-Virumaal vaktsineerimine paremini edenema ka seetõttu, et inimestel tekkis tuttavate seas rohkem neid, kes on vaktsineerinud. "Kui keegi tuttav käis süstimas ja oli näha, et temaga midagi ei juhtunud ja kõrvaltoimeid polnudki hullud, hakkas ka Ida-Virumaal [vaktsineerimise vajadus] kohale jõudma."

Tervisekeskuse Corrigo tegevjuht Merle Harjo kinnitas, et Ida-Virumaal toimibki vaktsineerimise puhul paremini kui miski muu inimeste omavaheline suhtlus. "Kui aiamaal on üks eakam inimene vaktsiini saanud, siis julgevad tulla sealt ka teised," märkis ta.

Alates eelmise nädala teisest poolest rakendus Ida-Virumaal erandkorras vaktsineerimisel 1+1-põhimõte, mis tähendab, et vaktsiini saab ka noorem inimene, kui ta toob vaktsineerima vähemalt 70aastase inimese.

Eesti vaktsineerimisjuht Marek Seer ütles, et esimestel päevadel on Ida-Virumaal seda võimalust kasutanud 70 paari ja neist suur osa Sillamäel. "Julgen teha järelduse, et võib-olla Ida-Virumaa inimesed olidki ettevaatlikumad ja neil oli vaja lisatõuget. Võib-olla see hirm sai nüüd leevendust, kui saab süstima minna noorema inimesega."

Maris Jesse sõnul pingutab sotsiaalministeerium, et sügiseks oleks ka Ida-Virumaal üle 80 protsendi eakatest vaktsineeritud, milleni on praeguseks jõudnud juba mitu maakonda, nagu Saaremaa ja Hiiumaa. "Me kindlasti ei võta nii, et ah, las osas kohtades ollagi hõlmatus madalam. See on lihtsalt töö, mille me peame süvitsi ära tegema, et aru saada, miks inimesed kõhklevad," ütles ta.