Liis Kuresoo: "Kes võidab Alutaguse rahvuspargi laiendamisest?"

Liis Kuresoo, Eestimaa looduse fondi metsaekspert Foto: Erakogu

Eestimaa looduse fond (ELF) tegi eelmise aasta augustikuus keskkonnaministeeriumile ja keskkonnaametile ettepaneku Alutaguse rahvusparki laiendada. Miks on rahvuspargi laiendamine hea mõte ning kes sellest võidavad?

Alutagusel laiub ulatuslik, hõredalt asustatud, Eesti suurim ja terviklikum loodusmaastike massiiv, kus on esindatud arvukalt pärismaiseid metsaliike, kellest suur hulk on ohustatud või haruldased nii Eestis kui mujal maailmas. Ohustatud liike ja kooslusi on mõistlik hoida ja kaitsta just siin, kus need on tänini veel säilinud, kuid võivad majandustegevuse tõttu väga kiiresti hävida. Ohustatud liikide halba käekäiku ilmestab hästi fakt, et Alutaguse rahvuspargi kaitse-eesmärgiks olevate liikide ohustatuse kategooria Eesti punases nimestikus on viimase 10 aastaga halvenenud 35% liikide puhul ja paranenud vaid 10% puhul.

Julgen väita, et lisaks Alutaguse laantes elutsevatele haruldastele ja ohustatud liikidele võidab rahvuspargi laiendamisest ka kohalik kogukond.

Kuigi piirkond on eeskätt kuulus oma võimsate laante poolest, on praegune Alutaguse rahvuspark moodustatud peamiselt sookoosluste kaitseks. Siinsete metsade loodusväärtuste kaitse ei ole saanud väärilist tähelepanu. Seega on suuremate metsaalade rahvuspargiga liitmine hädavajalik piirkonna loodusväärtuste kaitsmiseks, mille hulka kuuluvad teiste seas näiteks metsis, teder, lendorav, habekakk, kanakull, männisinelane, kõdu-koralljuur ja paljud teised haruldased liigid ning kooslused.

Alutagusel veel säilinud loodusmaastikke terviklikult kaitsmata ei ole võimalik tagada paljude ohustatud ja kaitstavate liikide soodsat seisundit ja täita rahvusvaheliselt võetud kohustusi. Mitmete rahvusvaheliste lepete alusel kaitsvate liikide jaoks on siinne asurkond võtmetähtsusega ja nende käekäik kogu Eestis sõltub sellest, kui hästi oskame neid Alutagusel hoida.

Metsaelustiku kaitsel on mõistlik silmas pidada, et selle hoidmise kohustus jääks eeskätt riigi õlule ning eramaadel seataks uusi looduskaitselisi piiranguid vaid juhul, kui sellele ei ole teist alternatiivi. Sellest põhimõttest lähtuvalt on ka meie rahvuspargi laiendusettepanek tehtud eeskätt riigi maadele, ettepaneku 282 km²-st on uusi eramaid 0,9 km².

Ettepanekualast moodustavad suure osa − 91 km² − juba kaitse all olevad alad, millest omakorda eramaid on 11 km². Seega näeb ettepanek ette, et eramaid liidetaks rahvuspargiga kokku 12 km² ulatuses. Eramaade liitmine rahvuspargiga ei ole otsustatud ning see pole kindlasti vältimatu vajadus ja kohustus, vaid pigem omanike võimalus.

Tuleb ka meeles hoida, et laiendusettepaneku alal ei ole plaanis majandustegevust täielikult piirata. Ligi pool sellest on planeeritud piiranguvööndisse, kus metsade majandamine jääks lubatuks, kuid praegusest oluliselt väiksema intensiivsusega. ELF on teinud ettepaneku, et piiranguvööndisse planeeritud metsi majandataks püsimetsana, lage- ja turberaietevabalt.

Kuigi muret on tuntud, kuidas mõjutab rahvuspargi laiendamine riigimetsa majandamist, siis siiani ei ole ELFi tehtud ettepanek riigimetsa optimaalseid raiemahte mõjutanud. Tegime oma ettepaneku eelmise aasta augustis ning novembris kinnitas keskkonnaminister RMK ja teiste riigimetsa valdajate optimaalsed uuendusraiemahud. RMK puhul oli ministri määratud optimaalsete uuendusraiete pindala täpipealt sama, mis enne ettepaneku tegemist. Uues koalitsioonileppes on toodud plaan vähendada raiesurvet riigimetsadele, Alutaguse rahvuspargi laiendamine riigimetsa arvelt aitaks valitsuse kavatsust ellu viia.

Julgen väita, et lisaks Alutaguse laantes elutsevatele haruldastele ja ohustatud liikidele võidab sellest ka kohalik kogukond. Kuna metsade majandamise võimalus jääks ligi poolel alast alles, saavad metsas töötavad inimesed jätkuvalt tööd. Lubatav metsamajandamine poleks nõnda intensiivne, mis tähendab, et raiemahud on pikas vaates stabiilsed ning metsaressursi kasutus ühtlane.

Piirkonna puhkeväärtus suureneb ning areneb edasi loodus- ja seiklusturismi potentsiaal, mida kohalikud kogukonnad saaksid veelgi rohkem ära kasutada. Säilivad harjumuspärased maastikud, armastatud kodumetsad ja elamisväärne elukeskkond, mis on Ida-Viru piirkonna jätkusuutmatu majandamise tõttu palju kannatama pidanud.

Ka laekumata jäävat maa- ja tulumaksu ei pea kohalik omavalitsus liigselt kartma: riigi tasandusfondist kaetakse (rahandusministeeriumi andmetel) maamaks 90% ulatuses ning tulumaks kolme aasta jooksul samuti 90% ulatuses.

Alutaguse rahvuspargi laienduse protsess on alles algusfaasis. Keskkonnaametis on lähikuudel valmimas ekspertiis, mille tulemuste põhjal otsustatakse, millised alad meie ettepanekust väärivad kaitset, ning hinnatakse ala kaitse alla võtmisega seotud sotsiaalmajanduslikke mõjusid.

Suuremad kaasamiskoosolekud on plaanitud korraldada 2021. a sügisel, mil kõigil huvitatutel on võimalik oma arvamus laiendusettepaneku kohta avaldada. Loodan väga, et kohalikud elanikud kasutavad kaasarääkimise võimalust maksimaalselt ära.