/nginx/o/2021/05/07/13767252t1hfd11.jpg)
Reieluukaela murruga EMOsse toimetatud vanamemmele jäeti positiivse koroonatesti tõttu ravi andmata ning vintsutati teda kümme päeva hoopis nakkushaiguste osakonnas, kus ta üheteistkümnendal päeval suri. Koroonahirmus kartsid tema surnukeha puudutada isegi surnukuuri sanitarid.
90aastane Tatjana lukustati reieluukaela murruga kümneks päevaks Ida-Viru keskhaigla nakkushaiguste osakonda. Eakale naisele ei tehtud ei operatsiooni ega tõhusat tuimastust ning pärast pikka valude käes piinlemist ta suri.
Viimastel aastatel elas Tatjana koos oma poja perega. Tema täiskasvanud lapselaps Aleksandr, nagu ka tema vanemad, võtsid meedikute ülekohtust suhtumist oma trauma saanud vanaemasse sügavalt südamesse.
"Aga mis siis, kui teda nakkushaiguste osakonda üle poleks viidud? Kui kirurg keeldunuks vanaema tema vanuse tõttu opereerimast, siis oleks ta võinud vähemalt kodus oma pere ringis surra. See oli üks tema soovidest," on Aleksandr murest murtud.
Tatjana ise ning tema poja perekond põdesid koroonaviiruse kerges vormis läbi kodus − see oli märtsi lõpus. Kuu aega hiljem tehti memmele nakkushaiguste osakonnas kopsuröntgen ega leitud jälgegi kopsupõletikust.
Nakkushaiguste osakonda suunati naine erakorralise meditsiini osakonnast. Sinna toodi ta 23. aprillil kiirabiautos, kuna memm oli kodus kukkunud ning reieluukaela murdnud. Ent tehtud koroonatest andis positiivse tulemuse ning see tundus arstidele traumastki hullem.
Sugulased veensid arste, et kogu nende pere põdes koroona läbi juba kuu aega tagasi ning nagu teada, võib koroonatest pärast läbipõdemist veel pikka aega positiivset tulemust näidata. Kodus tehtud test oli varem näidanud antikehade olemasolu ning haiglasse sattumise ajaks olid haigussümptomid juba ammu kadunud. Sellest hoolimata ei kuulanud valves olnud pulmonoloog kedagi ning suunas reieluukaela murruga Tatjana nakkushaiguste osakonda kümnepäevasesse karantiini.
Aleksandri sõnul ei tehtud vanaemale enne nakkushaiguste osakonda üle viimist ei operatsiooni ning isegi mitte ei fikseeritud kannatada saanud kohta. Ehkki on ju teada, et iga viivitatud päev võib sellises olukorras patsiendile väga kalliks maksma minna.
Loomulikult ei saanud lähedased memme nakkushaiguste osakonnas külastada. Valvearstid märkisid neile telefonitsi, et vanaema kaebab valu üle ning et valu vastu antakse talle paratsetamooli. Samas olid sugulased meedikutele juba enne öelnud, et paratsetamoolist ei ole vanaemale varemgi mingit abi olnud. Mingit tõhusat tuimastust talle ei tehtud.
Tatjana seisund halvenes pühapäeva, 2. mai õhtul. Esmaspäeval oli ta ilmselt teadvuseta ning teisipäeva, 4. mai hommikul kell 6 suri. Valude käes piinelnud ning elu ja surma vahel vaakunud vana naist ei viidud nakkushaiguste osakonnast isegi mitte intensiivraviosakonda, kus talle paremat abi osutada oleks saanud.
Sugulastele toodi surma põhjuseks tromb: see olevat tekkinud kas koroonaviiruse või trauma tagajärjel. Arst teatas, et surma täpset põhjust ei selgita isegi mitte lahkamine, ning laiutas lihtsalt käsi. Tromboosist rääkides: koroonavaktsiini polnud Tatjana saanud.
Saamaks selgitusi trombide ja trombooside kohta reieluukaela murru ja läbipõetud koroonaviiruse taustal, pöördus Põhjarannik kolmanda, sõltumatu osapoole poole, kes kirjeldatud looga kuidagi seotud ei ole. Küsimustele vastas Narva haigla sisekliiniku juhataja Veronika Iljina.
Ta märkis kohe, et süvaveenide tromboos on reieluukaela murdude puhul peamine tüsistus.
"Ravijuhendi kohaselt määratakse patsientidele pärast luumurdu alati profülaktiline ravi antikoagulantidega, kui selleks puuduvad vastunäidustused, näiteks neerufunktsiooni vähenemine, madal trombotsüütide sisaldus, hemorraagiline insult või muud verevalumid, sealhulgas ka hemorroidaalsed," ütles Iljina.
Trombide teket võib põhjustada ka koroonaviirusega nakatumine. Iljina sõnul on patsientide kliiniliste haiguslugude analüüs näidanud, et koroonaviiruse infektsioon mõjutab vere hüübimise süsteemi. Kõikides koroonaviiruse infektsiooni ravi juhistes soovitatakse kasutada profülaktilistes doosides antikoagulante, kui selleks vastunäidustusi ei ole.
Iljina usub, et surmajärgne lahkamine võib arstile kätte näidata surmava trombi tekkepõhjuse. Ehk siis on täiesti võimalik vastata küsimusele, kas trombi põhjustas hiljuti läbi põetud koroonaviirus või kümne päeva tagune ravimata jäänud reieluukaela murd.
"Reieluukaela murru korral moodustub tromb luumurru piirkonnas ning liigub mööda vereringet kopsuarterisse. Koroonaviiruse korral on trombi levik süsteemsem, see võib avalduda ka süvaveenide tromboosina, isheemilise insuldi või kopsuarteri trombembooliana," selgitas Iljina.
Patsiendi ravikaardile häbimärgina löödud koroonatesti positiivse tulemuse tõttu olnuks surmajärgne lahkamine võimalik vaid Tartus. Seda pikalevenivat protseduuri leinavad sugulased nõudma ei hakanud ning kõige selle tõttu kanti 90aastase memmekese surm koroonasurmade statistikasse.
Erilist tähelepanu väärib asjaolu, et olematu koroonaviiruse tõttu keelati sugulastel ka kiriklikku matusetalitust korraldada ning lahkunuga lahtises kirstus hüvasti jätta. Alles pärast järjekindlat uste kulutamist andsid meedikud selleks nõusoleku. Surnu lapselaps Aleksandr kirjeldas seda nõnda: "Surnukuuri direktor ütles, et tema ise ei ole [avatud kirstu ja hüvastijätuks ettevalmistatud surnukeha] vastu, kuid sanitare ta sundida ei saa. Ja sanitarid kardavad. Ühesõnaga tsirkus." Lõpptulemusena jõuti siiski kokkuleppele.
6. mail sängitati Tatjana Raudi kalmistule.
Põhjaranniku poole pöördunud Aleksandr on veendunud, et Ida-Viru keskhaigla peab läbi viima sisejuurdluse. Sellekohase avalduse kavatsevad nad haiglale ka teha. Peale selle tuleks see lugu tema meelest avalikustada.
Surnud naise lähedaste räägitu põhjal võib öelda, et selle kurva loo järeldus on üks: haigla ei ole valmis patsientide ja nende sugulaste vastu paindlikkust ja empaatiat üles näitama. Just sellise esialgse järeldusega järelepärimise saatis ajakirjanik raviasutuse juhtkonnale.
Sealt märgiti kohe, et surnud patsiendi lähedased ei ole nende poole veel otse pöördunud.
"Kuna tegemist on isikuandmetega, siis pole haiglal õigust juhtumit kommenteerida," sõnas Ida-Viru keskhaigla kommunikatsioonijuht Anna Medvedeva.
Ta kinnitas, et haigla algatab ajakirjanikult saadud infole tuginedes juhtumi menetluse, et selgitada välja juhtumi asjaolud, ning väljastab infot vaid selleks volitatud isikutele.